L, 26.11.2022

Sügiskool viis tudengid toidulaborisse ja uuenduslikesse ettevõtetesse

Katri Kuusk
, Tartu Biotehnoloogia Pargi projektijuht
Sügiskool viis tudengid toidulaborisse ja uuenduslikesse ettevõtetesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elena Shkut tutvustas noortele BioCC mikrobioloogialaborit. Toidutehnoloogia laboris said tudengid maitsta BioCC-s arendatud šokolaadi, maitsevett ja hapendatud piima
Elena Shkut tutvustas noortele BioCC mikrobioloogialaborit. Toidutehnoloogia laboris said tudengid maitsta BioCC-s arendatud šokolaadi, maitsevett ja hapendatud piima Foto: Erakogu

17.–19. novembrini toimus Tartus SPARK Demos ja Tõrvas koostöös EIT Foodi, Tartu Biotehnoloogia Pargi ja Bioteaduste Üliõpilaste Seltsiga kolmepäevane toiduteemaline sügiskool „Tudengite toiduakadeemia“.

Ürituse programmis käsitleti toidu ringmajanduse, tulevikutoidu ning innovaatiliste toidulahenduste teemasid. Sealhulgas jagasid tudengitega oma teadmisi ja kogemusi nii teadlased, kohaliku kogukonna esindajad ja filmiloojad, samuti oli võimalik tutvuda erinevate innovaatiliste toidusektori ettevõtetega. Programmist võtsid osa noored Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja Tartu Rakenduslikust Kolledžist erinevatelt erialadelt loodusturismist geenitehnoloogiani.

Toidu päästmine ei tohiks olla häbiasi

Sügiskooli esimese päeva juhatas sisse Mait Kriipsalu (Eesti Maaülikool) ettekandega ringmajandusest ja toidujäätmetest. Mait Kriipsalu rõhutas noortele, et aastaks 2030, mil peaks realiseeruma EL kliimaeesmärgid, on just nemad tegijad ja otsustajad, kes saavad mõjutada tootjaid ja tarbijaid, et toit ei läheks raisku. Kõlama jäi üleskutse, et kuigi me kõik teeme vigu, võiksime neid tulevikus teha järjest vähem.

Seejärel vaadati ühiselt Eesti toidupäästjatest tehtud dokumentaalfilmi “Homme saabub paradiis”. Filmitegijad Anna Hints ja Mariliis Viirsalu tõdesid järgnenud vestlusringis, et tänu filmile on olukord läinud paremaks – ametkonnad ja jaekauplused on probleemi tunnistanud ning kohalikud kogukonnad aktiveerunud, et üleliigsele ja aeguma hakkavale toidule rakendust leida.

Kuigi seadusandlus ei keela enam prügikastidest toidu päästmist, on veel palju arenguruumi ja probleemkohti.

Kuigi seadusandlus ei keela enam prügikastidest toidu päästmist, on veel palju arenguruumi ja probleemkohti – näiteks järelevalve jäätmete tekkimise kohas ja toiduohutuse tagamine. Mariliis Viirsalu kutsus tudengeid üles tegema tarbijana tarku valikuid, mis ei survestaks tootjat ja müüjat tegema raiskavaid otsuseid.

Vestlusring dokumentaali "Homme saabub paradiis" filmiloojatega.
Vestlusring dokumentaali "Homme saabub paradiis" filmiloojatega. Foto: Erakogu

Päeva lõpetas Annaliis Täheväli, kes tutvustas Foodsharing Tartu tegevusi. Foodsharing Tartu on inimeste liikumine, mis algselt püüdis leida väljundit poodide prügikastidest päästetud toidule, kuid teeb praeguseks üha enam ettevõtetega koostööd eesmärgiga vältida seda, et toit üldse prügikasti jõuaks. Annaliis Täheväli avaldas heameelt, et toit kappidest kiirelt kaob ja rääkis, et kappidesse tasub tuua vaid sellist toitu, mida ise ka nõus sööma oled. Samuti on oodatud igasugused puhastusvahendid, puhtad purgid, karbid ja kotid toidu pakendamiseks.

Kõikidest neljapäeval toimunud ettekannetest jäi kõlama mõte, et kuigi maailma rahvaarv kasvab pidevalt ja paljudes riikides valitseb toidunappus, toodetakse juba praegu oluliselt rohkem toitu, kui ära tarbitakse. Esinejad olid ühte meelt, et toidu päästmine ei tohiks olla häbiasi ning toit peab kuuluma kõigile olenemata nende majanduslikust seisust. Aruteludes selgus, et tudengid juba panustavad toiduraiskamise vähendamisse ostes kollase kleepsuga tooteid ning kasutades toidujagamiskappe.

Innovatsioon toidumaailmas

Reedel tutvuti erinevate innovatiivsete ettevõtetega. Alustuseks külastati BioCC-d, kus tutvuti erinevate laboritega, milles tehakse nii oma toodete arendamiseks kui ka teenusena erinevaid analüüse. Elena Shkut tutvustas mikrobioloogia laboris Petri tassidel ilusaid värvilisi mikroorganisme: haigusetekitajaid, indikaatorbaktereid, toidu riknemist põhjustavaid organisme ja kasulikke baktereid.

Elena ise peab end bakterite aednikuks – kasulikud bakterid on tema roosid, keda ta aretab. Sütitav oli kuulata, kuidas ta jagas oma armastust mikrobioloogia vastu ja avaldas lootust, et ka noored hakkavad sellega tegelema.

Toidutehnoloogia laboris said tudengid maitsta BioCC-s arendatud šokolaadi, maitsevett ja hapendatud piima. Šokolaad oli nii maitsev, et mõned tudengid ei pannud tähelegi, kuidas ülejäänud grupp liikus juba edasi kapslite tootmisliini vaatama.

Seejärel liiguti tagasi SPARK Demosse, kus Elin Org rääkis soolestiku mikrobioomi tähtsusest inimese tervisele ning selle soodustamiseks loodud maapirnikrõpsudest ja -jahust, mida müüakse kaubamärgi RootBioMe all. Kuna krõpsud sisaldavad nii mikrobioomi toitumiseks vajalikku inuliini kui ka fermenteerimisprotsessist kaasa tulnud kasulikke baktereid, on nende mõju kahekordselt hea.

Inimesed ei taha käia tervislikke tooteid spetsiaalselt otsimas, seepärast on vaja lisada tervislikke komponente erinevatesse tavapäraselt tarbitavatesse toodetesse.

Elin Org nentis, et inimesed ei taha käia tervislikke tooteid spetsiaalselt otsimas, seepärast on vaja lisada tervislikke komponente erinevatesse tavapäraselt tarbitavatesse toodetesse. Samuti mainis ta, et teadlastel on palju ideid ja suur tahe uurida, kuid tootearendus ja müük on neile liialt keerulised, seega aitavad nad hea meelega ettevõtjaid uuringutega.

Reedese päeva lõpetas Kristi Zilensk, Winsect OÜ-st, kes rääkis oma kogemusest putukate toiduks ja söödaks kasvatamisest ning sellega seotud tabudest ja probleemidest. Kuigi putukate kasvatamine lahendaks palju lihatootmisega seotud keskkonnaprobleemidest, ei ole inimesed ja seadusandlus selleks veel valmis, kuid töö käib.

Lõpetuseks häkaton

Viimane Toiduakadeemia päev möödus Tõrvas. Külastasime Chaga Health OÜ-d, kus toodetakse mustast pässikust ja ravimtaimedest erinevaid tervisetooteid. Samuti tegelevad nad teiste meditsiiniseente uurimise ja kasvatamisega. Lisaks tervise aspektile uurivad nad ka, kuidas seened mõjuvad loodusele ja puudele, millel kasvavad.

Ettevõtte külastamine algas ümberriietumisega – hügieeni tagamiseks ja BRCGS sertifikaadi nõuete täitmiseks tuli panna pähe mütsid, selga kitlid ja jalga sussid. Tudengid nägid tehase tootmisliine ja said maitsta erinevaid eliksiire. Ettevõtte asutaja Siim Kabrits rääkis haaravalt toidulisandite tootmisest, tervisetoodete trendidest ja välisturgudest. Samuti said tudengid vaadata ja katsuda erinevaid meditsiiniseeni. Tudengeid huvitas, kuidas käib musta pässiku kasvatamine ja kogumine. Samuti tunti huvi tootmismahtude vastu ja kuidas Chaga Health’i tööle saada.

Siim Kabrits näitas Chaga Health´i tootmises tudengitele musta pässikut.
Siim Kabrits näitas Chaga Health´i tootmises tudengitele musta pässikut. Foto: Erakogu

Sõideti ka Chaga Health metsadesse, kus tudengid said ise järgi proovida, kuidas musta pässiku eostega tüübleid kasetüvesse istutada. Samuti näidati tudengitele ühte raielanki, kus uuritakse erinevate meditsiiniseente kändudesse istutamist – kas ja kuidas aitavad need meditsiinitoodeteks kasvatatavad seened kände lagundada ja pinnast uue metsapõlvkonna jaoks ette valmistada.

Peale metsades käiku nägid noored Tõrva keskväljakul vabaduse teemalisi liivaskulptuure ja said Läti Saatkonnas maitsva lõuna, et koguda jõudu Toiduakadeemia viimaseks osaks Tõrva Noortekeskuses.

Tõrva Noortekeskuses selgitas Mare Vahtre (Eesti Teadusagentuur), mis on teadusmahukas ettevõte ning kuidas sellise ettevõtte edu tagada. Ta julgustas noori alustama oma ettevõtlusega juba õppimise ajal, mil on ligipääs suuremale kontaktivõrgule ja tugistruktuuridele ning kaasama oma projektidesse erinevate kompetentsidega inimesi. Samuti rõhutas, et ei tohiks unustada oma ärimudelit pidevalt üle vaadata ja muutunud oludega kohandada.

Tema järel rääkis Siim Kabrits oma teadusettevõtluskogemusest. Ta tõi välja, et toota oskab igaüks, sellest olulisem on idee ja pidev arendustegevus. Alati leidub võimalus, kuidas oma ideid ellu viia ja parem ongi kui keegi pole varem midagi taolist teinud. Kuna Eesti turg on väga väike ja konkurents suur, siis tasub alustada vaid väikseid nišši tootmisi. Selleks, et õhin otsa ei saaks, tasuks siseturul ja lähiriikides konkureerimise asemel teha teiste sarnaste tootjatega koostööd suurtel välisturgudel läbi löömiseks. Meil on unikaalne puhas loodus ja lihtsasti jälgitavad tarneahelad, see kuvand aitaks müüa Eestis toodetavat toitu oluliselt kallimalt. Kui ei saa müüa suurt mahtu, saab müüa ka oma unikaalseid teadmisi. Selleks tasub teha korraga rohkem erinevaid katseid, siis on ka õnnestumisprotsent suurem. Uuringute korraldamisel tuleb olla tähelepanelik, kellele jääb intellektuaalomand, kuigi patent iseenesest ei ole kunagi piisav, on vaja ka olla teistest ees ja luua endale tugev nimi.

Toiduakadeemia lõpetuseks toimus Mare Vahtre eestvedamisel mini-häkaton, mille käigus proovisid nelja gruppi jagatud tudengid lahendada disainmõtlemise abil eelnevatel päevadel neid kõige enam kõnetanud toidusektori probleeme, milleks olid – putukate toiduks kasutamise soodustamine, diabeeti ja rasvumist ennetav funktsionaalne kali, biolagunev pakend maitsetaimedel ning toidutellimise äpp toidu prügikastist päästmiseks.

  • EIT Food, üks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovaatikakogukondadest, on üle-euroopaline toidusektori ettevõtlusele ja innovatsioonile keskendunud konsortsium.
  • Innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks kogu Euroopas loob EIT Food erinevaid toidusektori osapooli kaasava uuendusliku kogukonna, mis koosneb erinevatest toidusektori partneritest.
  • EIT Foodi kuus peamist innovatsioonivaldkonda on: alternatiivsed proteiinid, jätkusuutlik põllumajandus, jätkusuutlik vesiviljelus, sihitud toitained, toodete digitaalne jälgitavus, ringmajandus toidutootmises.
Märksõnad
Tagasi üles