Ahjukütmise põhiprobleem tuleneb uutest ehitustrendidest

Korstnapühkija Andres Jaanuse (esiplaanil) sõnul peaks ahju-kaminat-pliiti puhastama kord aastas. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Andres Jaanus, kes on pottsepa- ja korstnapühkimistööd teinud 23 aastat, ütles, et selle aja jooksul on ahjude, kaminate olukord tunduvalt paranenud. Järelikult on paranenud ka inimeste turvalisus.

Peamine, mida tuleb ahju või kaminat iga päev küttes silmas pidada – tuli peab põlemise ajal korralikult õhku ­saama. Jaanuse sõnul juhtub vaegpõlemisel kõikide küttekolletega see, et kui põlemisõhku ei ole, tõmbab see temperatuuri alla ning olgu puud nii korralikud ja kuivad kui tahes, tekib tohutul hulgal tahma ja tuba ikkagi soojaks ei saa. „Arvamus, et mida kauem põleb, seda rohkem sooja saab, ei vasta tõele. Tegelikult on vastupidi: kui tuli summutada, on põlemistemperatuur madalam ja toas vähem sooja.”

Jaanuse sõnul on see viimase aja nähtus, sest majad ehitatakse niivõrd tihedad, et tuulepojal pole mingit võimalust ahju pääseda. „Majadel on tihedalt aknad-uksed ette pandud ja siin ei aita isegi see nõks, mida vanemad inimesed kasutavad, et hoiavad ahju ust veidike paokil,” rääkis Jaanus.

Küsimusele, kui tihti korstnapühkija näeb inimesi, kes on pidevast vingu sees elamisest ka peast soojaks läinud, vastas Jaanus, et tema 20aastase kogemuse põhjal on neid lausa viiendik, kes on omadega lausa metsas.