Glüfosaadi kasutusloa pikendamine kulgeb konarlikult

Selle aasta maikuus kinnitas ECHA, et glüfosaat põhjustab tõsiseid silmakahjustusi ja on vee­organismidele mürgine, kuid selle klassifitseerimine kantserogeeniks pole õigustatud. Nüüd oodatakse teadusekspertide järeldusi 2023. aasta juuliks. Foto: Benoit Tessier

Liikmesriigid blokeerisid taas Euroopa Komisjoni ettepaneku pikendada glüfosaadi müügi­luba aasta võrra, kuid ilmselt kiidetakse see siiski heaks ­enne 15. detsembrit. Glüfosaat on euroliidus ja Eestis heaks kiidetud just selle kuupäevani.

Eelmisel teisipäeval ei saavutanud liikmesriikide esindajatest koosnev apellatsiooni­komisjon vajalikku häälteenamust, et pikendada glüfosaadi kasutusluba. Loa ajutise pikendamise ettepaneku tegi Euroopa Komisjon, sest praegune aegub detsembris, kuid käimas on toimeaine hindamisprotsess, mis valmib alles järgmise aasta juulis.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Mariann Leps selgitas, et eelnõuga soovitakse tagada hindamise lõpule viimiseks piisav ajavaru. „Selline pikendamine on reeglitekohane ja seda kohaldatakse juhul, kui riski hindamine on pikale läinud põhjustel, mis ei sõltu heakskiidu pikendamise taotlejast,” täpsustas ta.

Juba oktoobris ei õnnestunud mitme riigi vastuseisu tõttu ELi taimede, loomade, toidu ja söödakomisjoni alalises komitees kasutusluba pikendada, nüüd kukkus läbi ka teine katse seda teha.

Pall on nüüd taas komisjoni käes, kuna volinikud saavad selle otsuse ka ise teha. „Reeglite kohaselt peab Euroopa Komisjon otsustama, kas antud eelnõu võtta vastu või mitte,” põhjendas Leps.

Komisjoni pressiesindaja ütles väljaandele EURACTIV, et komisjonil on nüüd juriidiline kohustus teha otsus enne aegumistähtaega ja ta võtab ilmselt vastu määruse, mis pikendab glüfosaadi kasutus­luba 15. detsembrini 2023.

Mis aga juhtuks siis, kui kasutusluba ei pikendataks? „Kui glüfosaadi heakskiitu ei pikendata, tuleb liikmesriikidel seejärel vastavate toodete load tagasi võtta. Sel juhul on võimalik anda toodete turustamiseks maksimaalselt kuus kuud ja kasutamiseks maksimaalselt lisaks 12 kuud aja­pikendust,” võttis Mariann Leps kokku.