Metsaomanik saab ilma raiumata metsa teenima panna

Süsiniku­programm on lisaboonus metsaomanikule, mis motiveerib läbi mõtlema, millist puud istutada. Tamm annab lisapunkte, kuusiku eest saab vähem süsiniku­krediite. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Ettevõtted, mis pakuvad metsaomanikule võimalust teenida passiivset tulu süsiniku sidumise abil, pole enam kauge tulevikuteema või utoopia. Võimalusi mets süsinikuprojektidega raha teenima panna on mitu. Sealhulgas tuleb enne allkirja andmist aru saada koostöö tingimustest.

Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul pole vabatahtlik loodushoid ja selle rahastamine erasektori poolt uus teema. „Süsinik on vaid üks ehk kõige kõlavam osa teemast. Meie fond loodigi selleks, et maaomanikel oleks keegi, kes turureeglid talle lahti seletaks, et ei tekiks oht petta saada,” rääkis Ligi.

SA Erametsakeskus juhi Gunnar Reinapu sõnul ei tohiks metsaomanik mitte kunagi teha oma metsaga seonduvalt rutakaid otsuseid. „Põhjalikult tuleks selgeks teha ja analüüsida, mida konkreetse lepingulise suhtega metsaomanikult nõutakse. Kui lepingu järgi ei tohiks metsaomanik oma metsa järgmised paarkümmend aastat üldse majandada, ei pruugi see olla ei metsaomaniku ega ka üldisemalt Eesti metsade vaatest kuigi mõistlik praktika,” rääkis ta.

Eesti ettevõted Ecobase ning Single.Earth on vaid ühed neist, kes pakuvad metsaomanikele passiivse tulu teenimise võimalust. Kodumaiste ettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et nad peavad silmas ka metsaomanike huve.

Krediit pannakse koos metsaga kasvama

Uusmetsastamise süsinikuprojekti arendaja Ecobase’i puhul saab metsaomanik ise otsustada, kuidas ta metsa majandab, peaasi, et uusmetsastatud alal ei toimuks maakasutamises muutust ning metsamaa säiliks ettenähtud aja vältel. Raie on lubatud eritingimustel ka enne seda, kui mets saab raieküpseks, kuid sel juhul peab omanik uue metsa asemele istutama. Maad monitooritakse ühe rotatsiooni ulatuses, mis näiteks kase puhul on minimaalselt 40 aastat.