Hoia sibul ja kartul eraldi ning teisi nippe toiduraiskamise vähendamiseks

Toidujäätmed prügikastis. Foto: Shutterstock

Iga Eesti inimene tekitab aasta jooksul kodus 61 toidujäätmeid, millest 26 kilo oleks veel täiesti söödav toit. Nii ütleb statistika. Ilmselt iga lugeja esimene reaktsioon on, et kust need arvud küll võetud on, tema küll nii palju prügikasti ei viska.

Arvasin minagi nii ja piilusin oma prügikotti. Jah, toidujäätmeid võib tegelikult tõesti hulk kilosid koguneda, sest ainuüksi banaani- ja mandariinikoori tekib sügistalvel omajagu. Kartulikoored ka, aga munakoored ei kaalu ju midagi. Kuna kodus on kasvamas ka suur lihasõber, siis kana- ja ribikonte koguneb jäätmetesse samuti.

Kui aga võtta söödavat toitu, siis neljaliikmeline pere viskavat seda aastas ära 104 kilo. Uskumatult palju. Kui jagada see kogus aasta peale laiali, tuleb 200–300 grammi päeva kohta. Üks alustatud, aga siis nädalaks külmikunurka unustatud jogurtitops või valguse kätte ununenud kartulikott, kus osa mugulaid rohekaks tõmbunud.

Mõistagi ei raiska keegi toitu meelega, nii tasubki teada mõnd nippi, kuidas edaspidi mõistlikumalt toimida. Olgu siis eesmärk raha või hoopis keskkonna säästmine – tekitab ju toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuse tõstmiseks kasutatakse väetisi ja kemikaale.

Mõndagi saab teha teisiti

„Tarbi toitu targalt” leht jagab rohkelt soovitusi raiskamise vähendamiseks. Kui valmis tehtud toitu jääb üle, pane üleliigne toit kohe purki ja keera kaas peale. Nii seisab näiteks kodutehtud borš tavakülmas üks kuu kindlasti. Samal meetodil saab säilitada nii kotlette kui ka ühepajatoitu. Tähtis on, et toit saaks kuumalt puhtasse purki ja see õhukindlalt kaanetatud. Jahtudes tekib purki vaakum, mistõttu ei saa bakterid seal tegutseda.

Marjade eluiga saab paari päeva jagu pikendada, kui loputada neid äädikavees: kolm osa vett ja üks osa äädikat. Kuivata marjad enne karpi ­tagasipanemist. Seda nippi ei tasu karta, kuna äädikavesi ei mõjuta marjade maitset.

Puuviljad hoia juurviljadest eraldi, sest õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid ja teisedki eritavad etüleengaasi, mis kiirendab viljade valmimist ja üleküpsemist. Kui ei taha, et kurk või kartul kiirelt mädanema läheks, hoia neid puuviljadest eraldi. Eraldi tasub hoiustada ka sibulat ja kartulit, kuna see kombinatsioon kiirendab mõlema riknemist.

Et banaanid ei muutuks kiirelt plekiliseks, mähi banaanikimbu otsa ümber toidukile. Nii aeglustad nende üleküpsemist ja säilitad samas värskuse.

Nimekiri sügavkülmiku uksel

Tee sügavkülmas asuvatest toiduainetest nimekiri ja kirjuta üles kehtivusaja lõpp. Nimekirja võiksid kinnitada sügavkülmiku uksele, see annab ülevaate külmikus olevatest toiduainetest. Sügavkülma saaks pista paljusid toite, sealhulgas liha, mitmeid juuste, puu- ja juurvilju, mereande ja isegi piimatooteid. Sai ja leib sobivad kenasti külmutamiseks ja saab hiljem edukalt näiteks rösteris üles soojendada. Sügavkülmutatud banaanid sobivad smuuti sisse.

Enne sügavkülma panemist kirjuta pakendi peale, mis toiduga on tegu ja millal selle sinna panid, et teada, kaua seda säilitada võib. Palju toitu visatakse ära mõttega, et see on liiga kaua sügavkülmas seisnud. Maksimaalne piir, mil toit veel söögikõlblik on, on enamikul toiduainetel neli kuud.

Kõva sai vette ja ahju

Kui saia- või leivapäts on kuivanud, ei maksa seda ära visata. Kes leivasuppi, saiavormi või kuivikuid ei taha, saab väärt toidule uue elu sisse puhuda lihtsa nipiga. Kasta kuivanud sai kraanivee alla ja hoia seni, kuni koorik on veest läbi imbunud. Väldi seda, et palju vett pääseks saia lõigatud osale, sest sisemus vettib ruttu. Järgmiseks pista sai 150–160kraadisesse ahju ja küpseta 6–12 minutit. Küpsedes niisutab kuum aur saia ka seestpoolt, nii et see muutub taas kohevaks. Kuumus teeb koorikugi uuesti krõbedaks ja ahvatlevaks. Nii maitseb ja lõhnab sai jälle nii, nagu oleks värskelt ahjust tulnud.