Kardemon maitsestab nii piparkooki kui verivorsti

Kardemoni kaubastatakse kupardena, seemnetena või peeneks jahvatatud pulbrina. Et eeterlik õli võimalikult kaua säiliks, hoitakse seemneid kupardes Foto: Shutterstock

Kohe algavat advendiaega ideaalselt maitsestama sobivat kardemoni kutsutakse vürtside kuningannaks, kuna tegemist on tänapäeval kalliduselt kolmanda vürtsiga safrani ja vanilje järel.

Kardemon (Elettaria cardamomum) on mitmeaastane rohttaim, kuulub ingveriliste sugukonda, pärineb Indiast Malabari rannikult, Sri Lankalt ja Indo-Hiina niisketest mägimetsadest. Need piirkonnad on tänini kardemoni peamised kasvatusalad.

Indo-Hiina mägede kardemoni mainitakse juba vanades sanskritikeelseis tekstides, teda tundsid ja tarvitasid vanad egiptlased enne meie ajaarvamist. Arvata, et Euroopasse jõudis kardemon 15. sajandi lõpul portugallastest meremeeste vahendusel Malabarist.

Teisalt kasutati Skandinaavias ehtsat kardemoni juba pea tuhat aastat tagasi. Siin mängisid rolli viikingite laialdased sidemed ülejäänud maailmaga. Tänaseni on Skandinaavia maad kardemoni kasutamisel Euroopas esirinnas.

Kardemon kuulub ingveriliste sugukonda. Foto: Shutterstock

Taimed viljuvad kolmandal aastal ja annavad siis kuus aastat järjest korralikku saaki. Sri Lankal saadakse kardemoni­istandikus hektari kohta 200 kuni 250 kg kardemoni vilju (kupraid). Korjamisele järgneb spetsiaalne töötlemine. Vürtsina kasutatakse ainult kardemoni seemneid. Seemned on pikergused, umbes 3 mm laiad ja 4 mm pikad, tumepruunid, aromaatsed, vürtsikaspõletava maitsega.

Kardemoni kaubastatakse tavaliselt kolmel kujul: kupardena, seemnetena või peeneks jahvatatud pulbrina. Et eeterlik õli võimalikult kaua säiliks, hoitakse ja turustatakse seemneid kupardes. Kõige rohkem hinnatakse rohelist värvi kupraid.

Mitmekülgne ravitoime

Ravimtaimena kasutatakse kardemoni enam kui 3000 aastat. Kardemonis peituvad eeterlikud õlid (3–8%) hävitavad soolestiku patogeenseid mikroorganisme. Kardemoniõlis domineerivad bioaktiivsemad ained on terpineool, terpinüülatsetaat ja tsineool. Keskaja apteekides müüdi seedimise hõlbustamiseks meega segatud kardemoniseemneid. Ammu on teada kardemoniseemnete soolegaase vähendav ning maomahla- ja sapinõristust ning uriinieritust suurendav toime. Regulaarne kardemoni tarvitamine tagab vere normaalse kolesteroolisisalduse. Hiina meditsiinis kasutatakse kardemoni lisaks hambavalu, iivelduse ja oksendamise vastu.

Kardemoni soovitatakse tarvitada 1–2 g päevas. Värskelt jahvatatud seemnepulber säilitab raviomadused ainult üheks ööpäevaks. Lõhnateraapias kasutatakse kardemoniõli isutuse, kõhuvalu, seedehäirete, külmetushaiguste ja gripi ravis.

Indias pakutakse tavaliselt kardemoni toidukorra lõpetamisel kui seedimise soodustajat ja hingeõhu värskendajat.

Kardemon on vastunäidustatud sapikivitõve ja maohaavade korral.

Kardemon on väga tugev vürts. Ühest kuprast ja selles sisalduvatest seemnetest piisab kilogrammi taina ja hakkliha maitsestamiseks. Enne tarvitamist tuleb seemned peenestada. Magustoitudele ja suppidele lisatakse terved kardemoniseemned enne tulelt võtmist, jahvatatud kardemon aga enne toidu valmimist. Seemnete kerge röstimine enne kasutamist suurendab tunduvalt nende aroomikust. Ise kasutan jahvatatud kardemoni ka seente marineerimisel, lisan seda 1 liitrile seenemarinaadile kolmandiku teelusikatäit.

Kardemon on traditsiooniline hõõgveini komponent. Sama edukalt kõlbab kardemon ka kohvi lisandiks ja eriti populaarne on see araablaste seas, kus kardemoniga maitsestatud kohvi serveeritakse beduiinikohvina. Indias on kardemon Masala tee (musta tee ja piima segu) üks maitsestajaid koos ingveri, tähtaniisi, musta pipra, kaneeli, muskaadi ja nelgiga.

Samuti sobib ta iseseisva vürtsina pea kõikidesse pagaritoodetesse, eriti kohvi sisaldavatesse (kohvitort, kohviküpsis), aga ka piparkoogitainasse. Kardemoni lõhn püsib ka pärast kuumtöötlemist.

Lääne-Euroopas lisatakse kardemoni hernesupile, kartulisalatile, kohupiimakreemidele ja puuviljamarinaadidele, aga ka kõrvitsa- ja kurgimarinaadile.

Kardemon sobib ka linnu- ja veiselihale, pasteetidele ja vorstisegudele, verivorstile ning verikäkile, munaroogadele ja omletile.

Masala tee

350 ml vett, 100 ml piima, 10 kardemoniseemet, 4 tera musta pipart, kuhjas noaotsatäis fenkoli (apteegitilli) seemneid, kuhjas noaotsatäis kaneelipulbrit, 1 tl värskelt riivitud ingverit ja 1 kuhjas tl musta teed. Võid kasutada ka Ivani teed ehk fermenteeritud põdrakanepit ja 1–2 kuhjas tl palmisuhkrut.

Pane vette maitseained ja kuumuta keemiseni. Lisa piim ja suhkur ning kuumuta taas keemiseni. Võta pott tulelt ja lisa must tee. Lase kaane all jahtuda joodava temperatuurini ning kurna. Kui ei ole kasutanud suhkrut, võiks nüüd lisada vedelat mett.