T, 29.11.2022

Uuest aastast muutub toetuste saamises palju

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Uuest aastast muutub toetuste saamises palju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
12 kohas üle Eesti on novembris-detsembris võimalik aimu saada, mis ootab põllumehi ees uuel eelarveperioodil. Fotol hetk reedel Viljandis toimunud info­päevast Sakala keskuses.
12 kohas üle Eesti on novembris-detsembris võimalik aimu saada, mis ootab põllumehi ees uuel eelarveperioodil. Fotol hetk reedel Viljandis toimunud info­päevast Sakala keskuses. Foto: Kadri Suurmägi

Euroopa Komisjon andis reedel heakskiidu Eesti ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavale aastateks 2023–2027. Kava eelarve on 1,6 miljardit eurot. Eelmisel nädalal algas infopäevade sari, kus toetuste taotlejad saavad ülevaate muudatustest, mida uuel eelarveperioodil on päris palju.

Maaeluministeerium korraldab koostöös Põllumajandusuuringute Keskusega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegia­kava 2023–2027 tutvustamiseks maakondlikud infopäevad. „Käime üle Eesti. Läänemaal ja Raplas olid väga aktiivsed kohtumised,” sõnas maa­eluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron reedel Viljandis Sakala keskuses toimunud üritusel.

Kuna muudatusi ja uuendusi on palju, on infopäevad hea võimalus küsimustele vastuseid saada – pika infopäeva jooksul seletatakse detailselt kõiki sekkumisi ja muudatusi, mida kava ette näeb. „Ja kui vastused pole selged, siis uuesti küsida, sest uut infot on tõesti palju,” kinnitas Petron.

Vana ja uus raha

Heakskiidu saanud Eesti strateegiakava eelarve on 1,6 miljardit eurot, millest 456 miljonit on mõeldud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ja 35 miljonit eurot noorte põllumajandustootjate toetuseks. 1. jaanuaril 2023 rakenduva kavaga on ette nähtud raha sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete jaoks.

Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban rääkis, et järgmisest aastast käivituvad uute reeglite alusel valdavalt pindala- ja loomatoetused. Aga ka vana eelarveperioodi raha on veel võimalik kasutada 2025. aasta lõpuni. „Järgmisel aastal jooksevad paralleelselt kaks programmiperioodi: on meetmeid, kus saab veel n-ö vana raha kasutada,” täpsustas ta.

Gorbani sõnul on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest toetusteks ette nähtud enam kui miljardist eurost praegu 90% kohustustega kaetud ja 73% vahenditest ettevõtjatele välja makstud. „Väljamaksed on kõige väiksemad investeeringute meetmetes, väike mure meil sellega on,” sõnas ta. Olukord on tema sõnul mõistetav ja investeeringute elluviimise tähtaega ongi juba mitmes meetmes pikendatud, sest praegu on investeeringuid keeruline ellu viia. „Kui kellelgi on kohustused võetud ja näete, et te tegelikult ei plaani lähiaastatel neid investeeringuid ellu viia, oleks aus PRIAle sellest teada anda, et meie enda põllumajandussektori jaoks see raha kaotsi ei läheks,” ütles ta. Vastasel korral tuleb kasutamata raha Euroopa Komisjonile tagasi maksta.

Muudatusi on palju

Maaeluministeeriumi maa­kasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul on põllumajandustootjate jaoks uus teema tingmuslikkus, mis sisuliselt asendab nõuetele vastavuse reeglistikku. See on uus nõuete ja nende kontrollimise süsteem.

Tingimuslikkuse süsteem koosneb kahte tüüpi nõuetest: kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. Viimaseid tuleb varasemaga võrreldes juurde ja nende hulka on lisandunud näiteks püsirohumaade säilitamise kohustus, mis varem oli osa rohestamise toetussüsteemist.

Rannik pani kohaletulnutele südamele, et teemasse süvenetaks, sest tingimuslikkuse süsteem on tugevalt toetustega seotud ja rikkumise korral ühes valdkonnas vähendatakse ka teisi toetusi. Teema tekitas küsimusi ka saalist, näiteks: milles on süüdi loomad, kui eksimus on tehtud n-ö põllul. „See on ühetaoline lähenemine kõikides liikmesriikides ja lihtsalt reegel,” vastas ta. Selles osas on püüdnud läbi rääkida ka teised riigid, kuid Euroopa Komisjon ei ole vastu tulnud.

Homme toimub infopäev Jõgeva kultuurikeskuses. Kõikide teiste kohtumiste ajakava leiab maaeluministeeriumi kodulehelt.

Märksõnad
Tagasi üles