Rainer Vakra: Anname loa või mitte, ikka kaevatakse otsus edasi

Järgmise aasta alguses peaks saabuma selgus, mis saab Suure Munamäe ümber surevast kuusikust, sest Keskkonnaamet on Rainer Vakra sõnutsi kokku panemas Suure Munamäe metsakoosluste kaitsekorralduse visiooni. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaameti (KKA) peadirektorina töötava Rainer Vakra sõnutsi on teda ses ametis kõige enam üllatanud, kui keeruline on kompromissi leida. Isegi kui lauale on panna tunnustatud teadlaste tehtud ekspertiis, kipub lõpuks ikka kõik emotsioonidele taanduma.

„Siin keskkonnaametis oleme tihti kohtuniku ja vahe­mehe rollis,” nentis Vakra. „Inimesel on loodusele mõju ja meie peame hindama, kuidas see mõju oleks võimalikult minimaalne, aga samas ka inimene saaks oma tegevusega jätkata.”

Nii ongi KKA vahendaja, et leida kohad, kus kahju loodusele oleks võimalikult väike, aga saaks teede ehitamiseks ikka kruusa ning jäätmeid oleks kuhugi tuua. „Kõikvõimalike lubadega muutub olukord järjest teravamaks,” tõdes Vakra. „Kui 10–15 aastat tagasi KKA professionaalid kaalusid argumente ja tegid otsuse, et näiteks siia tuleks teha looduskaitseala, siis see enamasti nii ka jäi, aga praegu kaevatakse väga suur osa meie otsustest kohtusse.”

Kas kaebamine on pigem ­reegel?

Jah, see kasvab iga aastaga, et otsus kaevataks kohtusse. Me ei suuda ühiskonnas leida kompromissi. Inimtegevusel on mõju, aga peame leidma viisi, kuidas mõju loodusele võimalikult pisendada. Kompromissi on järjest raskem leida.

Kui väljastame kaevandusloa, siis elanikud vaidlustavad otsuse, ja kui me luba ei anna, teevad seda ettevõtjad. Ühiskonnas on toimunud silmaga nähtav polariseerumine ja kohtukull on see, kes otsustab. Mida tahes me otsustame, kaebab keegi selle edasi.