T, 29.11.2022

Elamisse tikkuvad metsloomad panevad majarahva raskete valikute ette

Tiiu Leis
, Maa Elu kaasautor
Elamisse tikkuvad metsloomad panevad majarahva raskete valikute ette
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Majad, kus inimesed pidevalt ei viibi, on metsloomadele hea ja mugav elupaik. Fotol kivinugis.
Majad, kus inimesed pidevalt ei viibi, on metsloomadele hea ja mugav elupaik. Fotol kivinugis. Foto: Shutterstock

Lood mägra majast, koerapeksjast loomast, tänavatel ringi jõlkuvatest rottidest või kanalas hulluvatest kärplastest pole haruldased. Piir meie ja loomade vahel on vaid meie peas.

Olin mõni aasta tagasi rotikarja arveteklaarimise tunnistajaks, kui üle Toompea ooperisse ruttasin. Hämaras Kieck in de Kökist möödudes tundus toona silmanurgast kiigates, et teeäärne muru on lainetama hakanud. Täpsemalt kadreerides oli aga ehmatus suur, sest lainetus osutus rotikarjaks, mis müüri äärt pidi Vabaduse platsi poole suundus.

„Jah, olen isegi näinud, kuidas rotid karjakaupa elamute poole liikusid, kui loomaaed Kadrioru servalt Rocca al Maresse ümber koliti,” meenutas rotipüüdja, kes tegutseb peamiselt pealinnas, kuid oma nime avaldada ei soovinud.

Ta rääkis, et minu juhtumi puhul võis olla tegu ka rotikarjade arveteklaarimisega, mille põhjus rivaalitsemine toidu pärast. Või siis toimus Toompeal maa-aluste käikude renoveerimine, mille käigus rottide tore elukeskkond neile elukõlbmatuks muudeti.

Seda, et rotid peamiselt vanades majades elutseksid, rotipüüdja ei kinnitanud. „Nad elutsevad igal pool, linnades meeldib neile prügimajades tuhnida, maal aga lautades, kanalates pidutseda,” rääkis rotipüüdja. Pole saladus seegi, et Elisabeth II jagas samuti Buckinghami paleed rotihordidega.

Pani lõksuga minema

Lahti saada pole neist aga sugugi kerge, peamine põhjus rotipüüdja sõnul nende liikuvus ja nutikus. „Neid on alati rohkem kui üks, ja kui mõni liigubki üksi, on ta millegipärast karjast välja tõrjutud,” teadis mees. Rottide tõrjumiseks kasutab ta ise vana head rotimürki. „Lõksuga püütud loom võib olla ebameeldiv kogemus. Olen näinud, kuidas üks suur rott pani lõksuga koos minema,” rääkis mees.

Rott võib ka pisitillukesest august läbi tulla. „Mõnes kohas polegi nende vastu rohtu, kui ikka väga tahavad, võivad ka õhukesest plekist läbi närida.”

Rotipüüdja sõnul on eelnevates juhtumites tegemist kindlasti rändrottidega, kes elutsevadki peamiselt keldrites, aga ka pööningutel, on agressiivsed ja toituvad peaaegu kõigest, millest jõud üle käib. Ka liigikaaslastest. Kodurott on aga muutunud haruldasemaks, tema eristub rändrotist ronimis­oskuse poolest. Seega pääseb ta tuppa ka katusealuse räästa kaudu või ükskõik millise pisitillukese ava kaudu, kasvõi elektrikaablit või kanalisatsioonitoru mööda. Kodurott sööb aga vaid taimset toitu.

Mägra maja

Haruldased pole ka majapidamised, kuhu kärplased on omale kodu rajanud.

Märksõnad
Tagasi üles