Vanaema aknalaualt tuntud maasik-metskaktus toas kasvades vilju ei kanna, kuid toidupoes võib selle vilju ehk pitaiasid üsna sageli kohata.
Draakonivilju annab meilgi toataimena kasvav maasik-metskaktus
Maasik-metskaktus ja selle vili pitaia oli asteekide seas tunnustatud puuvili ehk kaktuse vili. Seda tunti juba vanade indiaanlaste seas, kes asustasid California ümbrust. Kõrgelt hinnati nii mahlast viljaliha kui ka seemneid, mida röstiti, jahvatati ja kasutati toidus segatuna leivaviljaga.
Tänapäeval kasvatatakse teda kõige rohkem Mehhikos, aga ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas (Nicaraguas, Guetemalas, El Salvadoris, Costa Ricas ja Columbias). Sageli kutsutakse pitaiat ka draakoniviljaks ja loetakse ekslikult draakonipuul kasvavaks, mida ta muidugi ei ole. Draakonivilja nime all on ta rohkem tuntud Vietnamis ja Iisraelis. Võib kasvada 7–10 m pikkuseks liaaniks, sarnaneb välimuselt ja kasvutingimustelt öökuningannaks kutsutud liaankaktusega.
Varred kolmeribilised, õied valged, 25–30 cm pikad, kuid õitsevad ainult ühe öö. Viljad valminult punased, viljaliha valge, milles on palju väikeseid musti söödavaid seemneid. Looduses koristatakse saaki 4–6 korda aastas.
Pitaia toataimena
Paljundatakse varrepistikute või seemnetega. Seemned vajavad idanemiseks vähemalt 10 kraadini soojenenud substraati. Seemnete optimaalne idanemistemperatuur on 18–21 kraadi, kus niiskes substraadis idandid tekivad 14–28 päeva möödudes. Seemnetest paljundamisel õitseb kaktus 7.–8. aastal.
Pistikutega paljundamiseks lõigata 15–20 cm pikkused varrelõigud, millel on hästi arenenud õhujuured. Lasta lõikekohtadel paar päeva kuivada ja siis istutada niiskesse substraati.
Maasik-metskaktus on epifüüt, liaankaktus, seega on tal palju õhujuuri. Talub temperatuuri kuni 40 kraadi, samas ka kerget öökülma. Toatingimustes vilja ei kanna, sest puuduvad looduslikud tolmeldajad. Küll võib vilja kanda siis, kui on mitu taime koos ja neid saab öösel pintslikese abil kunstlikult tolmeldada.
Õitseb paremini otsese päikese eest varjatud kasvukohas. Otsene päikesevalgus võib tekitada vartele põletushaavu ja need muutuvad pruuniks.
Kasvusubstraat peab olema orgaanilisest ainest rikas ja vett hästi läbi laskma. Soovitatakse võtta 1 osa liiva, 1 osa turvast ja 2 osa liivsavi. Jaanuaris-veebruaris teha kastmises 4–5nädalane vahe ja lasta taimel puhata. Talveaias sobib kasvatada konteinertaimena. Õied puhkevad märtsis ja õitsemine võib kesta 6–8 nädalat.
Liigne kastmine põhjustab varre- ja juuremädanikku.
Pitaia toidus
Maasik-metskatuse vilju ehk pitaiasid leiab meie suuremate toidukaupluste puuviljariiulil üsna sageli. Pitaia viljaliha on suhteliselt toiteainevaene, 100 g annab 50 kcal energiat. Vett on viljalihas 85%. Vitamiinidest on esindatud B-vitamiinid, C-vitamiini on vähe. Samas on viljalihas rohkesti immuunsüsteemi tugevdavaid antotsüaane.
Söömiseks lõigatakse vili pikuti pooleks ja süüakse lusika abil selle sisu. Poest ostetud pitaiasid võib külmikus säilitada kuni nädala, sügavkülmas kuni kolm kuud. Viljaliha saab segada maitsestamata jogurti hulka. Jookides kasutatakse segus koos sidruni- ja laimimahlaga. Magusatesse salatitesse sobib pitaia viljasisu eriti koos ananassi ja mangoga.
Lisaks viljadele on söödavad ka õied. Neid kasutatakse tee keetmiseks. Kergelt röstitud ja seejärel jahvatatud seemneid tarvitatakse kohvi aseainena.
Retseptid
Pitaiasmuuti
Poole pitaia sisu, pool klaasi Kellukese limonaadi või Sprite’i, pool klaasi allikavett, peoga jääkuubikuid, paar lehte värsket piparmünti. Mikserda koostisained ühtlaseks massiks ja serveeri kohe.
Pitaiadessert ananassikuubikutega
1 pitaia, 1 banaan, pool klaasi konserveeritud ananassikuubikuid ja 1 klaas Kreeka jogurtit. Võta magustoidupokaal või -kauss. Lõika pitaia sisu sentimeetrise läbimõõduga kuubikuteks. Koori banaan ja viiluta see. Vala pokaali või kaussi Kreeka jogurt. Pane peale pitaiakuubikud (ja ülejäänud pitaia sisu), ananassikuubikud ja banaaniviilud. Sega kõik kergelt läbi ja aseta pokaal tunniks ajaks külmikusse. Serveerimisel võid puistata peale mooniseemneid.