T, 29.11.2022

Euroliit suurendas transpordi, põllumajanduse ning maakasutuse kliimaeesmärke

maaelu.postimees.ee
Euroliit suurendas transpordi, põllumajanduse ning maakasutuse kliimaeesmärke
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Droonifoto metsast. Pilt illustratiivne
Droonifoto metsast. Pilt illustratiivne Foto: Arvo Meeks

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid lõppenud nädalal kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises.

Möödunud teisipäeval lepiti kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku jõupingutuste jagamise sektori uued kliimaeesmärgid. Sellesse sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed.

Selle sektori uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30%. Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.

Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.

Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.

Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on meie eesmärkide proportsionaalne tõus võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. „Eesti eesmärkide kasv erinevates sektorites tähendab kahtlemata suurt väljakutset,“ nentis Kiis. „Samas peavad kliimamuutuste leevendamisse oma osa andma kõik sektorid ja liikmesriigid.“

Kiis tõi esile, et LULUCFi lõplikku kokkuleppesse jäid sisse mitmeid liikmesriikidele olulised punktid, mida Euroopa Parlament soovis eemaldada. Näiteks väljendatakse perioodi 2026–2029 eesmärgid iga-aastaste sihtide asemel n-ö kasvuhoonegaaside eelarvena. Kiis tõi välja ka Eestile saavutatud plusspunkti, mille järgi turvasmuldade suure osakaaluga liikmesriikidel on võimalus saada lisakompensatsiooni. Euroopa Parlamendi soovil küll piirati mõnevõrra looduslike häiringute, näiteks tormide või põlengute tekitatud mõju kompenseerimise võimalusi, kuid riikidel on siiski võimalik erakordsete juhtumite hüvitamiseks lisaühikuid saada.

Kiisi sõnul viimistletakse veel nii jõupingutuste jagamise määruse kui ka LULUCFi läbirääkimistes saavutatud kokkulepete tekste ning päris lõplik selgus üle-euroopalistest kliimaeesmärkidest saabub paari nädala jooksul.

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51%. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist (37,6%), järgnes väikesemahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (25,4%).

Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,8%). LULUCFi valdkonna heide oli 2020. aastal ligi 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Märksõnad
Tagasi üles