Pilliroo risoomid maitsevad magusad

Pilliroo risoome koristage varakevadel või hilissügisel veekogu kaldamudast harkide, rehade ja muude improviseeritud tööriistadega. Foto: Marianne Loorents

Harilik pilliroog ­(Phragmites communis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim. Perekonda kuulub neli liiki, millest Eestis kasvab ainult harilik pilliroog. Teised pillirooliigid kasvavad subtroopikas ja troopikas.

Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva.

Armastab soolast

Pilliroog on levikult kosmopoliit. Algselt oli pilliroog mageveetaim, aga ta on halofüüt ehk teisisõnu armastab soolast. Seetõttu talub ta hästi riimvett ja Eestis kasvab ta mererannal sama edukalt kui järvekaldal. Levinumad pilliroo rahvapärased nimetused on roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn.

Pilliroog kasvab kuni meetrisügavuses vees, aga on juhtunud, et pilliroog kasvab ujuva matina. Taime vars on 2–6 m pikk. Kõrgemad taimed kasvavad sooja suve ja viljaka pinnasega paigus. Soodsates tingimustes võib ta vegetatiivselt levida kiirusega 5 m aastas. Pilliroo lehed on 20–50 cm pikad ja 2–3 cm laiad. Pilliroog õitseb tavaliselt juulist septembrini. Pilliroo varred on sõlmelised ja seest õõnsad. Selline ehitus muudab nad vastupidavaks tuulehoogudele – nad painduvad, aga ei murdu.

Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui ümbritseval rohukamaral. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt jämeda pika risoomi ja juurduvate maapealsete varte abil, seemnetega levib harva. Vahel võib niisketel niitudel või äsja ülesharitud maalappidel muutuda tülikaks umbrohuks.

Pilliroog toidus

Eriti väärtuslikud on pilliroo risoomid. Neisse koguneb talvel kõige rohkem toitaineid. Kalorisisaldus võib ulatuda kuni 260 kcal 100 g kohta. Pilliroo risoom sisaldab 50% tärklist, 10–15% suhkruid, 5% valku ja ligi 32% kestainet, mis teeb ta toiduainena üsna koredaks. Ajalooliselt on pilliroo risoomi kuivatatud, seejärel jahvatatud ning segatud jahusse, ikalduse aastatel isegi 80–90% ulatuses rukki- ja nisu­jahule.

Noored pilliroo võrsed on söödavad, maitsevad nagu spargel ning neist võib valmistada samu roogi, mis sparglist. Foto: Shutterstock

Pilliroo risoome koristage varakevadel või hilissügisel veekogu kaldamudast harkide, rehade ja muude improviseeritud tööriistadega. Seejärel peske neid külma vee all, lõigake ära väikesed juured ja rohtsed osad, kuivatage mitu tundi õhu käes ja seejärel kuivatis 55–60 kraadi juures. Õigesti kuivatatud risoomid krõmpsuvad, on magusa maitse ja meeldiva lõhnaga. Kuivatatud risoomid säilivad kolm aastat.

Noored pilliroo võrsed on söödavad, maitsevad nagu spargel ning neist võib valmistada samu roogi, mis sparglist. Neid süüakse värskelt, toor­salatites, hautistes, kartuli­püree ühe komponendina ja suppides.

Värske pillroovõrsete mahl on hea janukustutaja ja toonik ning alandab palavikku.

Pilliroo- risoomi­salat

1 õun, 300 g varakevadist või hilissügist pilliroorisoomi, ½ klaasi hapukoort, ½ sidrunit, 2 kuhjas sl värskelt riivitud mädarõigast, ­1 kuhjas tl mõnda kuivatatud vorstirohtu (pune, tüümian, piparrohi, majoraan, iisop või nende segu) ja maitseks veidi soola.

Puhasta risoom ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees parajalt pehmeks, jahuta ja tükelda kuubikuteks või kangideks. Eemalda õunal südamik, riivi jämedalt ja sega sidrunimahlaga. Sega kõik komponendid ja tõsta salat pooleks tunniks külmikusse. Söö iseseisva roana. Kõrvale paku röstsaia või -leiba, rüüpeks mingit hapendatud piimatoodet.