Kokandusõpilane: põdralihast vorsti tegemine on raiskamine

Toomas Malva ja Liis Läll võõrustasid õpperestoranis nädala eest 80 klienti. Foto: Tiit Efert

Kirgliku jahimehe ja kokandusõpilasena on politseitöölt peagi pensionile siirduv Toomas Malva võtnud eesmärgiks propageerida põdraliha kui suurepärast toorainet, millest pelgalt suitsuvorsti või konservi valmistamine on lihtsalt raiskamine. Nii suutis ta veenda oma kursusekaaslased Kehtna kutsehariduskeskuse õpperestoranis põdraroogasid valmistama ja neid kümnetele klientidele pakkuma. See on ka täiskasvanud kokandusõpilastele päris korralik katsumus.

Nii pakuti nädal tagasi toimunud õpperestoranis Põder klientidele eelroaks suupisteid: pasteet, põdramokad, neerudest ja südamest lihapallike, keeletarrend ja supp. Edasi pakuti steiki, mis oli kõikide toitude kroon, lisaks hautist. “Suurematest lihastest teed steigi, servadest, mis üle jääb, teed hautise ja mis veel väiksemad tükid on, nendest teed hakkliha, millest saab lõpuks ka konservi ja suitsuvorsti. Aga miks mitte ka pihvi burgeri vahele,” ütles Malva, kelle sõnul tuleb ära kasutada terve põder ninast kuni sabani.

Metsane menüü

Tegelikult võikski tema hinnangul konserviks minna kõigest kümnendik lihast, ülejäänu võiks teha lihalõikudena ehk steikidena. “Täna siin üritame tõestada, et põdrast saab väga head steiki teha,” kinnitas Malva. “Põder on tegelikult metsas kõndiv sportlik rohumaaveis, kes sööb kuuseokkaid. Need eripärad annavad lihale huvitava maitse,” kiitis Malva.

Õpperestoranis pakutud põdravasikas pärines Voose jahimeeste seltsist, mille liige Malva ise on. See toodi Kehtnasse ja kondistati. 75 kilogrammist nahata rümbast saadi 36 kilogrammi puhast liha, lisaks kondid, millest keedeti puljong. “75 kilogrammist kasutasime ära üle 50 kilogrammi,” rääkis Malva.

Põdraliha on Malva hinnangul kogu aeg kättesaadav. Kui pole jahihooaeg, on seda sügavkülmas.