Siberi antitsüklon hakkab laiutama

Kui kõrgrõhkkonna serv jääb itta, pääseb siia niiske ja soe Atlandi ookeani õhk, mis jahtudes moodustab ka pilvkatte – sombune, mõne soojakraadiga ilm jätkub. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Üle Põhja-Euroopa itta rühkivad Atlandi tsüklonid tõid meile küllaltki sooja oktoobri – see oli möödunud jahedast septembrist ainult poolteist kraadi külmem, seega võib öelda, et ilm püsis kahe kuu vältel üsna ühetaoline – mõõdukalt jahe ja harvade öökülmadega. Oktoobritsüklonid olid siiski loiuvõitu, tuues tavalisest vähem vihma ja vaid paaril korral tormi.

Nüüd on ilmamuster taas muutumas. Igal talvel kujuneb Siberis külma õhuga kõrgrõhkkond – teatavasti moodustub kõrgrõhkkond antitsüklonaalse (põhjapoolkeral päripäeva) pöörisega seal, kus on laskuv õhuvool – antud juhul on põhjus Euraasia mandri jahtumine talvel. Seevastu madalrõhkkond tsüklonaalse (vastupäeva) pöörisega moodustub tõusva õhuvoolu korral, mida põhjustab talve saabudes suhteliselt soe ookeanivesi. Siberi kõrgrõhkkonna ulatusest lääne poole sõltub see, kui külm on talvel Euroopas.

Tänaseks on Siberi kõrgrõhkkond ida pool Uuralit hästi välja kujunenud, Ida-Siberis valitseb juba 30kraadine pakane, aga külmakraadid Volga aladelt Lääne- ega Kesk-Soomest lõuna poole veel ei ulatu, sest Skandinaaviat ründavad tsüklonid toovad Atlandilt sooja niisket õhku. Meil siin Läänemere idakaldal, läänepoolsete tsüklonite ja idapoolse antitsükloni vahel, püsib soojakraadides ja sombune, aga suhteliselt vaikne ja vähese sajuga ilm.

Teiseks on juba nädalaid püsinud Kesk- ja Lääne-Euroopas märksa soojema õhuga kõrgrõhuala. Möödunud nädalal moodustas see Siberi kõrgrõhkkonnaga ühtse terviku, mis suunas tsüklonid üle Skandinaavia ja Soome Põhja-Jäämerele, aga nüüd uuristab tsüklon Loode-Venemaal nende vahele “auku”, nii et Euroopa tsüklon on Siberi omast eraldumas ja Baltimaad sattumas selle idaserva, kus valitseb külm õhuvool põhjakaartest. Seepärast on lähipäevil oodata tuule pöördumist põhja ja õhutemperatuuri langemist null kraadi lähedale. Tuleva nädala lõpupoole võib kõrgrõhuala veidi itta nihkuda ja Siberi kõrgrõhkkonnaga ühineda.

Kui selline liikumine aset leiab, sõltub edasine veel sellest, kas kõrgrõhuala idaserv jääb Skandinaaviasse, Läänemerele või Loode-Venemaale. Mõnesajakilomeetrine erinevus mõjutab meie ilma väga palju. Kui kõrgrõhkkonna serv jääb itta, pääseb siia niiske ja soe Atlandi ookeani õhk, mis jahtudes moodustab ka pilvkatte – sombune, mõne soojakraadiga ilm jätkub. Kui jääme kindlalt kõrgrõhkkonna valdustesse, kus püsib küll nõrk lõunavool, on ikkagi külmakraadid kiired tulema, sest ööd on pikad ja taevas vähem pilvi.

Kõige sagedamini laieneb Siberi kõrgrõhkkond Euroopasse talve teisel poolel. Külmadel talvedel püsib kõrgrõhkkonna loodeserv Skandinaavia kohal ja madalrõhkkonnad liiguvad sellest lõuna pool, tuues meile oma põhjaservas idakaare tuultega külma õhku Euraasia mandri sisealadelt. Kui aga niisugune sissetung ilmarindel leiab aset talve alguses, on külmenemine eriti järsk ja võib suhteliselt sooja mere naabruses tuua ka tugevaid lumesadusid. Midagi taolist toimus mullu detsembri alguses ja võimalus selleks on ka tänavu, juba novembris.

Edasise kohta midagi kindlat öelda ei saa – möödunud aastal järgnes detsembri külmale pehme, kuid Ida-Eestis lumerohke talv. Igatahes tundub, et novembri teine pool on tulemas null kraadi ümber kõikuva temperatuuri ning vähese vihma, lörtsi ja lume vaheldumisega.