Värske uuring: ka lepal kasvav must pässik on raviomadustega

Uuring näitas, et lepapuudel parasiteeriv must pässik on raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega (fotol). Foto: Arvo Meeks

Eesti Maaülikooli teadlaste eestvõttel läbi viidud värske uuring näitab, et lepapuudel parasiteeriv must pässik on raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega.

Käesolev uuring hindab teadaolevalt esmakordselt maailmas lepa liikidel parasiteeriva musta pässiku bioaktiivseid ühendeid, vahendas maaülikool.

Must pässik (Inonotus obliquus) ehk tšaaga (chaga) on eelkõige kasel tuntud parasiteeriv puuseen, mida Eesti rahvakeeles kutsutakse ka kasekreepsuks, kõokäsnaks ja isegi kasekäsnaks. Must pässik kasvab põhjapoolkeral ja kuulub taelikuliste sugukonda kandseenete hõimkonnas tekitades tüvemädanikku mitmetel lehtpuudel.

Eestis kasvab seen eelkõige arukasel, sookasel, hallil lepal ja sanglepal ehk mustal lepal. Musta pässiku steriilne moodustis (n-ö pässik) sisaldab bioaktiivseid ühendeid, millel on teada vähivastane ravitoime, nt leukeemia ning kopsu ja käärsoole adenokartsinoomi rakkude paljunemise vastu, maksa hepatotsellulaarse adenokartsinoomi, suu epidermoidse kartsinoomi ja eesnäärme vähi rakkude vähivormide vastu.

Pässikutest ekstraheeritud bioaktiivsed ühendid, eriti aga betuliin, betuliinhape ja inotodinool pärsivad vähirakkude arengut. Varasemad uuringud kõnelevad suuresti kaskedel kasvavast raviseenest mustast pässikust, kuid midagi pole teada, kas teistel puuliikidel parasiteeriv pässik võib pakkuda samaväärseid väärtuslikke raviomadusi.

Uuring näitab veenvalt, et Eestis hästi kasvaval hallil lepal parasiteerival mustal pässikul esineb sarnasel määral arukasega betuliini, inotodiooli ja lanosterooli.

Käesolev uuring hindab teadaolevalt esmakordselt maailmas lepa liikidel parasiteeriva musta pässiku bioaktiivseid ühendeid. Uuring näitab veenvalt, et Eestis hästi kasvaval hallil lepal parasiteerival mustal pässikul esineb sarnasel määral arukasega betuliini, inotodiooli ja lanosterooli.

Hallil lepal kasvaval mustal pässikul esines betuliinhapet isegi kuni 30 korda enam kui arukasel parasiteerival seenel, vastavalt 474-635 µg/g ja 20-132 µg/g.

Arukasel parasiteerival seenel esines võrreldes lepaga enam siiski beeta-glükaane, polüfenoole ja flavonoole. Kuid vähivastase ravitoime mõttes omavad olulisemat tähtsust siiski betuliinhape, betuliin ja inotodiool.

Seega ei ole uuringu läbi viinud teadlase hinnangul sisulist vahet, kas must pässik kasvab hallil lepal või arukasel. Lepalt pärit seen vajab siiski täiendavaid uuringuid võimaliku mõju kohta erinevatesse vähirakuliinidesse. Peale selle viitavad esialgsed uuringud võimalusele, et must pässik võib omada ka teisi väärtuslikke ravitoimeid, näiteks mõjutada immuunsüsteemi.

Lepp kasvab Eestis hästi, näiteks hall lepa enamusega puistud on Eestis ca 9% metsamaast ja omakorda esineb hall lepp peapuuliigina 14,1% erametsadest. Kuna hall lepp ei ole seniajani leidnud lisaks ahjuküttele muud väärindamist, siis musta pässiku kasvatamine oleks uus võimalus lepa kõrgemal väärindamisel ja pakuks maaomanikele lisateenimise alternatiivi, eelkõige väikemaaomanikule.

• Uuringu viisid läbi Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria ning põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ja Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased. Uuringut toetas eraettevõte Inopure OÜ.
• Uuringu täistekstiga saan tutvuda aadressil https://www.mdpi.com/2218-273X/12/9/1178