T, 29.11.2022

Õiged kütmisvõtted tulevad paljudele üllatusena

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Õiged kütmisvõtted tulevad paljudele üllatusena
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pliit. Pilt on illustratiivne.
Pliit. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Õigete kütmisvõtete kasutamine on vajalik selleks, et ahjukütmise mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike. Kuigi puiduga on oma kodusid soojaks köetud aastakümneid, siis paljudele tuleb üllatusena soovitus süüdata tuli pealtpoolt.

Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. „Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada,“ ütles Kiil.

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt.

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra kõrgemad. “Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad,” lausus Kiil.

Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. „Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil.

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Lisaks ei tohiks kütmisega üle pinguta - ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast.

Märksõnad
Tagasi üles