Käib vaidlus toidu käibemaksu üle

Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis: lisaks Eestile veel Taanis, Bulgaarias ja Leedus. Foto: Eero Vabamägi

Kas toidukauba käibemaksu alandamine viiks poes hinnad alla ja aitaks kehvema sissetulekuga inimestel paremini toime tulla? Sel teemal peeti läinud nädalal tulist debatti Riigikogu saalis, kui arutati Keskerakonna ettepanekut langetada toiduainete käibemaksu 20 protsendilt üheksale. Paraku jäi 31 poolthäälest maksu alandamiseks väheks.

Eesti köögiviljakasvatajad on aastaid rääkinud puu- ja köögivilja käibemaksu alandamisest viiele protsendile, nagu tegid meie lõunanaabrid 2018. aastal. Sealse põllumajandusministeeriumi andmeil langesid seejärel poodides puuviljade, marjade ja köögivilja hinnad peaaegu 12 protsenti ja nende tarbimine kasvas kümne protsendipunkti võrra. Lisaks on veidi suurenenud puu- ja köögivilja kasvupind ning varimajandus sektoris vähenenud viiendiku võrra.

Kaks aastat tagasi toonane maaeluminister Arvo Aller küll esitas rahandusministrile ettepaneku kaaluda Eesti puu- ja köögivilja käibemaksu langetamist, kuid tegudeni asi ei jõudnud.

Toiduainete käibemaksusoodustust pole kasutusele võetud vaid neljas Euroopa Liidu riigis: lisaks Eestile veel Taanis, Bulgaarias ja Leedus.

Kui maksumäära vähendamise pooldajad tõid põhiargumendiks meeletu hinnatõusu ajal tarbijatele appituleku, siis vastuargumentidena jäi kõlama peamiselt kaks: väiksema käibemaksu korral tõstavad poeketid oma marginaali ja soodustus tarbijateni ei jõua, ning teiseks asjaolu, et jõukamad ostavad rohkem toitu ja nii võidavad just nemad käibemaksu alandamisest rohkem.

Maa Elu uuris, kui hea või halb toiduainete käibemaksu alandamise idee on.