Põllumaa väärtus tõusis kõige enam

Jaanus Põldmaa arvab, et kus volikogudes istub rohkem põllumehi, seal suure tõenäosusega maamaks hüppeliselt ei tõuse. Foto: Gertrud Alatare

Kui paarikümne aastaga on maa hind Eestis kerkinud keskmiselt kaheksa korda, siis põllumaa väärtus suisa 22,5 korda, nii selgus maa-ameti äsja valminud maa korralise hindamise tulemustest. Ilmselgelt ootab maaomanikke ees maamaksu tõus, aga kas võib karta ka põllumaa müügihinna hüppelist kasvu?

Teraviljakasvataja, Kevili nõukogu esimees Andres Oopkaup põllumaa müügihinna suurt tõusu siiski ei usu. „Arvan, et see kallinemine on väga pika aja jooksul tekkinud ja seega otsest mõju maa hindadele ei ole,” sõnas ta.

Sama meelt on Põhara Agro juht Jaanus Põldmaa. „Ostu-müügitehingutes see muutusi kaasa ei too, kuna põllumaa hinna määrab pakkumine ja nõudmine ehk siis vaba turg,” rääkis ta. „Minu arvamus on, et maa tänane hind ei ole kindlasti lagi. Arvestades meie teraviljasaagikuse viimaste aastate tõusu ja maa hindasid Euroopas, jätkab meie põllumaa hind tõusmist veel pikalt. Kas meie põllumehed suudavad selle tõusuga kaasa minna, on eraldi küsimus.”

Hinnatõus toob toidu kallinemise

Nädala algul maa-ameti poolt avalikkuse ette toodud uus, kerkinud maahind kannab Oopkaupi hinnangul sõnumit, et maa on olnud investorile hea tootlikkusega investeering.