Kohalik ostab vähem käsitööd, turistidest ei piisa

Reet Könninge jutu järgi Kihnu käsitööle nõudlust jätkub. Foto: Tiiu Leis

Kui kahel koroona-aastal pakkusid käsitöölised oma manti peamiselt maal ja omadele, siis viimane suvi oma avatud piiriga tõi pisukese pettumuse, sest loodetud välis­turistide hordid puudusid. Pealinna lettidelt pole aga matrjoškad kusagile kadunud, kuigi Venemaalt turiste riiki ei lasta.

„Samas enne jaanipäeva toimunud Avinurme potilaadal oli rahvast murdu, kohalikud on laatadel ikka käinud ja enamik laatasid toimusid,” teadis Eesti rahvakunsti ja käsitöö­liidu juhatuse esinaine Liina Veskimägi. Ta lisas, et kogukonnalaadad on ilusti tööle läinud, maakonna käsitöökeskustes, poodides ja meistrikodades käis väga palju eesti rahvast. „Nad elasid raudselt paremat elu kui Tallinnas olevad kauplused, kes kallist üüri pidid maksma,” sõnas Veskimägi.

Kaugel sellest, mis oli 2019

Tema jutu järgi juhtus sel aastal see, et piirid olid avatud ja siseturist nii suures mahus laadalkäimist ei harrastanud, sest hakkas taas välismaale reisima. Väga paljud laadad, mis olid kaks aastat tagasi paksult rahvast täis, toimusid nüüd jälle, ent mitte loodetud mahus.

„Kindlasti Kihnus, Muhu- ja Saaremaal pole see muudatus niipalju näha olnud, aga näiteks Peipsi-äärsed trükitöökojad, kus tehakse pakutrükki, või Katre Arula Põltsamaal keset Eestit ja isegi Haapsalu sallikudujad on öelnud, et nende külastajate arv on vähenenud,” mainis Veskimägi.