Millal kellakeeramise aeg ükskord ümber saab?

Varem kokkulepitud kellakeeramise lõpu tähtajad on möödas ja praegu pole aimugi, mitu aastat veel me suve- ja talveaja vahel pendeldama peame. Foto: MAILIIS OLLINO/PRNPM/EMF

Eeloleval ööl keerame taas kella talveajale ja kevadel suveajale. Ometi saime mõne aasta eest kirjutada, et viimane kellaosutite kruttimine toimub aastal 2021.

Maa Elu päringule tuli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist vastuseks, et kuigi Euroopa Komisjoni poolt oli tõesti käinud varasemalt läbi lubadus kellakeeramine lõpetada 2021. aastal, siis EL-üleseid kokkuleppeid ses osas siiski veel pole.

Ka viimaste eesistumiste ajal pole selle eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud, kuna eesistujate prioriteedid on olnud mujal: vahepeal koroonaviirus, nüüd energiakriis ja Ukraina sõda. "Ehk kellakeeramisega lähiaastatel ikka jätkame. Paraku on hetkel ka raske prognoosida, millal selle teemaga edasi liigutakse," edastas MKM avalike suhete juht Laura Laaster.

Sel pühapäeval, 30. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi ja nii lähme koos kõigi teiste EL liikmesriikidega üle talveajale.

Mis puudutab Eesti seisukohta ajavööndi osas, siis kuna see teema pole EL tasandil vahepeal liikunud, siis pole ka meie valitsus seda arutanud ja kehtivad endiselt 2018. aastal Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kokku lepitud seisukohad: Eesti toetab kõikides ELi liikmesriikides iga-aastase ülemineku suve- ja talveajale lõpetamist ning ajavööndi valimine peab jääma liikmesriigi pädevusse.

Eesti eelistab kellakeeramise lõpetamisel jääda oma vööndil põhinevasse püsivasse suveaega, kuid meie jaoks on olulisem olla lähimate naaberriikidega samas ajavööndis ja seetõttu tuleks kokkulepe saavutada tihedas koostöös naaberriikidega. Lõplikku seisukohta ajavööndi valiku osas pole veel kujundatud.

Mis puudutab aga elektri kokkuhoidu, siis teoreetiliselt võiks kellakeeramisel teatav mõju elektritarbimisele olla, kuna kellakeeramise mõte on nihutada nn valget aega rohkem sellele ajale, mil suurem osa inimestest on aktiivne. Ehk kui hommikuti on mingil perioodil mõnevõrra valgem ja suurem osa ühiskonnast on aktiivne just hommikuti, siis näiteks valgustuse osas see teatud säästu annab.

Samas on valgustuse mõju elektritarbimises tänu säästu- ja LED-pirnidele ajapikku vähenenud ning ka üldist kellakeeramise mõju energiasäästule on pigem keeruline hinnata.