Jätkusuutlikult majandav põllumees saab pangalt soodsamalt laenu

Jätkusuutlik põllumajandustootja jätab põhu põllule või asendab sõnnikuga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Et motiveerida põllumehi jätkusuutlikumalt toimetama, hakkab Swedbank oktoobrist keskkonnasäästlikuma suhtumisega põllumeestele soodsamatel tingimustel laenu pakkuma.

Et panga eesmärk on 2050. aastaks laenuportfell süsinikuneutraalseks saada, astutakse juba praegu esimesi hoogsaid samme ja motiveeritakse oma kliendibaasi jätkusuutlikumaid tegevusi tegema. Nii teebki Swedbank koostööd roheiduettevõttega eAgronom ehk viimane hakkab jälgima, kas põllumees rakendab oma põldudel ettenähtud keskkonnasõbralikke majandamisviise ja pank annab selle eest põllumehele 0,3% soodsama laenumarginali ja liisinguintressi pikaajaliselt kindlustatud marginaaliga 1,49% (tavapärane keskmine 2,49% ehk 1% soodsam), selgitas Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus.

Laenusooviga põllumajandustootjad, kes on läbinud finantshindamise, saavad kaks pakkumist: tavalise laenu pakkumise ja jätkusuutlikkusega seotud laenu pakkumise. Pärast jätkusuutlikkusega seotud pakkumise kinnitamist suunatakse põllumajandustootja eAgronomi keskkonda, kus saab allkirjastada lepingu ja maksta sertifitseerimistasu, mille järel alustatakse vajalike andmete kogumist ja hindamist.

eAgronomi tegevjuht Robin Saluoks tõi näite, et kui elektriauto puhul on lihtne kasutaja kasvuhoonegaaside jalajälge hinnata, siis põllumajanduses on see märksa keerulisem. Swedbank ja eAgronom on selleks koostanud Kestliku Põllumajandamise Tingimused, mis seletavad lihtsalt lahti praktikad mida põllumajandusettevõte peab järgima. Kestliku Põllumajandamise Tingimused on loodud Euroopa Liidu regulatsiooni ettepaneku alusel, kuigi hetkel veel sellist seadusandlust ei ole vastu võetud, siiski on see vaid aja küsimus. Selle põhjal eAgronom põllumeeste tegevust hindabki.

Niisiis peab põllumees rakendama mitut praktikat, et olla jätkusuutlik põllumajandustootja: hindama ettevõtte kasvuhoonegaase; rakendama vähemalt 5-aastast külvikorda; elustaimkatte indeks peab olema vähemalt 75% (st et põldudel peaks põllukultuurid kasvama keskmiselt vähemalt 9 kuud aastas); põhk tuleks jätta põllule või asendada sõnnikuga; pinnase tihenemist tuleb vältida märgadel põldudel mitte sõites; turbaalasid ei tohi harida, et vältida mulla orgaanilise süsiniku kadu; püsirohumaad tuleks säilitada; mineraallämmastiku laotamisel kasutatakse täppisväetamist; taimekaitsevahendite koguseid ei suurendata võrreldes aasta võrdluskeskmisega.

Esialgu on jätkusuutlikkusega seotud laenud kättesaadavad üle 120 000 põllumajandustootjale Eestis, Leedus ja Lätis. Sertifitseerimistasu arvestatakse hektari kohta. Tasu on 0,5 eurot aastas ja registreerides eAgronomi tarkvara kliendiks saavad põllumehed lisaks 50 protsenti soodustust.

Eestis on eAgronomil hetkel pea 500 põllumehest klienti, kes harivad maad ligi 400 000 hektaril. "Ka meil on oluline oma klientidele erinevaid kasutegureid juurde luua," sõnas Saluoks ning lisas, et konkreetne koostöö Swedbankiga tuleb Baltikumi ülene ning on hetkel EL-is ainus omataoline.

Põllumeeste suhtumine asjasse on seinast seina, on neid, kes juba rakendavad kõiki jätkusuutlikke praktikaid ning väga palju selliseid, kes seda osaliselt teevad. "Loodame, et mida rohkem boonuseid lisame, seda hoogsamalt võetakse ka jätkusuutlikud majandusviisid kasutusele," rääkis Saluoks.

Brit Padjus selgitas, et soodsama laenumarginali saamiseks peavad põllumehed eelnimetatud jätkusuutlikke praktikaid rakendama. "Sertifikaadi uuendamine toimub igal aastal ja kui kolmandaks aastaks ei ole meetmed rakendatud, siis ei saa sertifikaati uuendada ja kaob ka seetõttu marginali soodustus," ütles Padjus. Kui põllumehe plaan ei õnnestu, siis tagantjärele trahve ega kinnipidamisi ei määrata, sest eesmärk ei ole neid karistada, vaid võimalusi pakkuda.