Uued liigid meie looduses: veel nimetu veeselgrootu ja lämmatav liaan

Ameerika kevadvõhka on raske tõrjuda, tema seemned peavad vastu kümme aastat ja moodustavad tihedad kolooniad. Foto: Katrin Jürgens

Sel aastal leiti Pakri piirkonnast ja Liivi lahest uus, veel eestikeelse nimeta veeselgrootu Nippoleucon hinumensis, kelle arvukus siinsetes vetes on muret tekitavalt suur, kuid kelle täpsemat mõju meie vee-elustikule ei osata prognoosida. Saaremaal aga levib teisi taimi enda all lämmatav ronitaim ümaralehine tselaster.

Uutest, meie loodusele ohtlikuks saada võivatest võõrastest räägivad Maa Elule Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd ja Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi.

Jaapani ja Korea piirkonnast pärit veeselgrootu Nippoleucon hinumensis leiti Läänemerest esmakordselt Saksa rannikult kolme aasta eest ja mullu ka Soomes. Tõenäoliselt levib Nippoleucon hinumensis uutele aladele koos laevade ballastveega, kuid võib levida ka laevakerele kinnitunult.

Saaremaa lämmataja

Ümaralehine tselaster avastati Eestis mullu. Seni on teda leitud Kesk-Euroopast. Taime laiem mõju siinses kliimas on veel selgusetu, kuid liik tunneb ennast kasvukohas hästi ja kuna Saaremaa kliima on hoopis leebem, võib ta seal muutuda massiliseks. Ohtlikkuse tõttu keelatakse selle liigi müük ja kasvatamine kogu Euroopa Liidus 2027. aastal.

Tegu on roniliaaniga, mis kasvab hoonete peal, looduses üle puude ja põõsaste ning lämmatab enda all olevad taimed. Kuna ta hoiab sügisel lehed pikalt peal, lisab puuvõrale raskust ja soodustab okste talvist murdumist.

Tänavu sai Keskkonnaamet teavet Ameerika kevadvõha leiukohast Võsu jõe kandist. Maaomanikul paluti üle vaadata ka lähiümbrus ja kõik taimed välja kaevata. Soome ja Rootsi kogemuste põhjal on see raskesti tõrjutav liik, kelle seemned peavad vastu umbes kümme aastat ja kes moodustab tihedaid massilisi kolooniaid.

Kui uus looma- või taimeliik Eesti loodusesse satub, pole esialgu teada, mis edasi saab.