Kellakeeramine ja energiasääst

Pime õhtupoolik. Foto: Sander Ilvest

Energiasäästunippe jõuab tarbijani iga päev uksest ja aknast. Teisipäeval algas lausa riiklik energia­säästukampaania „Koos saame energiakriisiga hakkama!”.

Ometigi keerame kellad pühapäeva öösel taas talveaja peale ja kaotame tunnikese õhtust valget aega. Tõsi, hommikud muutuvad tunni võrra valgemaks, aga paraku ei ole eestlastel enam kuke ja koiduga ärkamise kommet. Õhtune tunnike aga annaks märksa rohkem juurde. Ehk oleksime rohkem õues, tubased tuled oleksid kustus ja ekraanidki pimedad. Tõesti, jõulukuul läheks meil kella keeramatagi juba poole viiest pimedaks ja keskmine inimene on siis alles tööpäeva lõpetamas, aga ärme unusta nädalavahetusi. Kindlasti on neidki, kes mõtlevad, et kui suure kokkuhoiu see tunnike ikka annab, aga alustada tulebki väikestest sammudest.

Kirjatüki alguses mainitud kampaaniagi ütleb, et Eesti majapidamiste energiatarbimine väheneks kokku kuni kaheksa protsenti, kui kõik inimesed järgiksid viit lihtsat soovitust – vähendavad võimalusel toatemperatuuri ühe kraadi võrra, piiravad sooja vee tarbimist ühe liitri võrra, eemaldavad kasutult vooluvõrgus olevad seadmed ja lühendavad ekraanide, sh teleri vaatamise aega päevas tunni võrra. Viimasele aitaks õhtune valgem tunnike usinasti kaasa.

Eriti maainimestele, kellel ei ole tänavavalgustust, mille saatel õues toimetada või liikuda. Sest maal on kottpime. Mõni bussipeatus on omale saanud päikese­paneeliga varustatud lambiposti ja tihedama asustusega külades on paar laterna­posti, aga päris maal on pime. Omapaigaldatud laterna all saab küll puid lõhkuda, aga lehti naljalt ei riisu.

Niisiis võiksid otsustajad tulevikus kalkuleerida, kui palju suveajale jäämine aitaks energiat kokku hoida. Ehk võiks see olla üks osa järgmise aasta energia­säästukampaaniast.