Uuri, mis köögiviljast enne kõrvitsat Halloween'i laternaid tehti

Halloween'i põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal. Foto: Liis Treimann / Postimees

Halloween’i eelõhtul, 31. oktoobril tähistatava tähtpäeva põhitunnus on õõnes kõrvits, millesse on lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsa­latern.

Juurviljalaterna valmistamise komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist, keda jumal tema pattude pärast paradiisi ei võtnud ja lepingu tõttu kuradiga ei saanud viimane võtta teda ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mida kurat talle põrgust järele viskas. Just kaalikast, aga mitte kõrvitsast!

Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama nii Ihnuskoi Jacki kui ka teisi ringi hulkuvaid kurje vaime uste juurde või akendele asetatud kaalikalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod. Kaalikas asendus kõrvitsaga ses kombes alles märksa hiljem.

Tõsi, kaalikast laternat teha oli raske, kaalika sisu on tihke ning seda tühjendada vaevaline, ent latern nägi välja hirmutavam, kui seda on kõrvitsast tehtu. Pealegi olevat kaalikas põleva küünla lõhn märksa mõnusam.