Ebaküdoonia asendab äädikat

Koduaias saab ebaküdooniaviljade koristusaega edasi lükata, kui põõsad läheneva külma eel kile või riidega katta. Foto: Lilli Tölp

Ebaküdoonia õunviljad on leidnud mitmekülgset kasutamist tänu headele maitseomadustele. Tore, kui vilju saab toiduks värskelt kasutada, kuid see aeg on sügisel suhteliselt lühike. Ebaküdooniaviljad hakkavad varasematel vormidel valmima juba augustis. Viljade kogumisaja lõpu määrab meie kliimas pideva külma saabumine, mil temperatuur langeb miinus kaheksa kraadini. Oktoobri keskel või teisel poolel tuleb ebaküdoonia viljad koguda hoolimata nende valmimisastmest.

Koduaias saab koristus­aega edasi lükata, kui põõsad läheneva külma eel kile või riidega katta. Kui saak koguda kuiva ilmaga, saab vilju soodsates hoiutingimustes säilitada kuni detsembri lõpuni. Paremini säilivad viljad, mis on kaetud paksema vahakihiga.

Ebaküdooniasaagi põhiline osa tuleks töödelda kohe pärast kogumist kas püreeks, mahlaks või siirupiks, mida saab siis läbi aasta toiduvalmistamisel kasutada.

Looduslik asendus

Tuntava happesisaldusega ebaküdooniaviljad asendavad toitude hapustamisel seni laialdaselt kasutatud äädik- ja sidrunhapet. Äädikat tunti toitude hapustamisvahendina juba ammu. Alles viimase viiekümne aasta kestel, mil alustati sidrunhappe tööstuslikku tootmist, hakkas see oma dieetiliselt paremate omaduste tõttu paljudes toitudes ­äädikhapet asendama. Kuid tööstuslikult toodetud puhas sidrunhape pole siiski omadustelt võrdväärne mitmete hapete ja muude ainete kompleksiga puuviljades.

Väga oluline on imporditud maitseainete ja essentside asendamine looduslike maitseainetega. Ebaküdooniavilju kasutades võib paljude toitude ja jookide valmistamisel mitmest imporditavast maitse­ainest täielikult loobuda. Ebaküdoonialõigud sobivad peale tee, morsi ja kokteili ka seljanka, borši, hapukapsa, kalja- ja õllesupi lisandiks.

Sügavkülma ja mahlaks

Sügavkülmutada võib toorhoidist, mille valmistamiseks tuleb kilo ebaküdooniavilju pesta, lõigata õhukesteks viiludeks, eemaldada seemned, laduda ühe kilo suhkruga kihiti purkidesse. Purkidele pange harilikud plastkaaned ja toorhoidis asetage paariks nädalaks jahedamasse kohta. Kui suhkur on sulanud ja hoidis rohkem kokku vajunud, tõske see väiksematesse topsidesse ja sügavkülmutage. Kasutage jäätunult boolide ja mahlajookide maitsestamiseks.

Mahla eraldavad ebaküdooniad halvasti, paremat eraldumist suurendab viljade eelnev kuumtöötlus. Happerikas mahl on väga hea lisand happevaesematele, kuid tervislikele mahladele (pampel, lodjapuu, must leeder ja must aroonia). Värske ebaküdooniamahl on ka hea äädik- ja sidrunhappe asendaja.

Ebaküdooniamahla valmistamiseks võtke ühe kilo seemnetest puhastatud ebaküdoonialõikude kohta 200 grammi suhkrut. Segage, pange mahlaaurutisse, kuumutage 45–60 minutit, lugedes aega vee keemaminekust mahlaaurutis. Kuum mahl valage eelkuumendatud purkidesse-pudelitesse ja sulgege kohe õhukindlalt. Järelejäänud ebaküdoonialõigud ajage läbi hakkmasina ja segage õuna- või kõrvitsapüree hulka, kasutage nagu salatit.

Retsept: Ebaküdoonia-kibuvitsamarja­kompott

Peske 0,5 kg ebaküdooniad, lõikuge 0,5 cm paksusteks ratasteks, eemaldage seemned ja asetage keevasse siirupisse, mille valmistamiseks võtke 1 liiter vett ja 500 g suhkrut.

Viile keetke 5–7 minutit, seejärel tõske need vahukulbiga välja. 0,5 kg kurdlehise roosi vilju lõigake pikuti pooleks ja lamedama noaotsaga eemaldage seemned. Kupatatud ebaküdooniaviilud ja poolitatud kibuvitsamarjad asetage segamini purkidesse, peale valage siirup ja kuumutage purke keevaveevannis 80kraadisel temperatuuril 10 minutit. Sulgege õhukindlalt.

Hoidis omandab veelgi pikantsema maitse, kui 0,5liitrise hoidisepurgi kohta lisada 1–2 sidrunväändiku marjakobarat.