N, 1.12.2022

Tartu lapsed tegelevad mahepõllundusega

Triin Nõu
, "Kasvades oma toiduga" kommunikatsioonijuht
Tartu lapsed tegelevad mahepõllundusega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tamme kooli õpilased koristasid sügisel saagi.
Tamme kooli õpilased koristasid sügisel saagi. Foto: Karin Pai

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse abil on paljud Tartu koolilapsed 2015. aastast alates saanud mahetoidu kasvatamise kogemuse. Sel aastal said mahekeskuse peenramaal porgandi- ja peediseemned mulda panna viis kooliklassi ehk üle saja 2. klassi õpilase.

Taimede külvamine ja saagi koristamine annavad võimaluse aktiivseks õuesõppetunniks. Lapsed saavad kaasa lüüa peenarde ettevalmistamisel: korjavad umbrohututte, lõhuvad mullakänkraid, tõmbavad vaoharja maha. Ja seejärel kõige põnevam – külvamine.

Et porgandiseeme väikeste näppude vahelt peenras korraga ühte kohta ei maanduks, segatakse see eelnevalt kohvipuruga. Kasutatud ja kuivatatud kohvipuru aitab oma lõhnaga porgandikärbest eemale tõrjuda – nii saab kindlam olla, et sügisesed juurikad on väikese vaevata kahjustamata. Sellise loodussäästliku taimekaitse teadmise on ka mitmed klassiõpetajad mahekeskusest kaasa võtnud. Sel kevadel pisteti mulda ka mõned porgandijuurikad, et lastele näidata, kuidas porgand seemet kasvatab. Nii saab lastele terve taime elutsükli lahti seletada.

Raatuse kooli õpilased külvasid kevadel seemneid.
Raatuse kooli õpilased külvasid kevadel seemneid. Foto: Karin Pai

Suvisel ajal hoolitseb peenarde eest maheaia aednik, sügisel tulevad lapsed oma saagile ise järele. Saagikoristusele eelneb kordamine. Tuletatakse meelde, mis kevadel sai tehtud, ning seejärel saab igaüks oma käega peete ja porgandeid maast välja tõmmata. Kogu saagi saavad lapsed endale koju kaasa. Lisaks juurikate ülesvõtmisele saavad lapsed maheaias kasvanud viinamarju mekkida ja õunu kaasa korjata.

Saab ühildada teiste ainetundidega

Aiasaaduste kasvatamist saab seostada paljude õppeainetega. Saaki kaalutakse, saab arvutada, mitu porgandit või peeti mahub ühte kilosse. Mitu grammi iga õpilane peaks saagist saama, et see võrdselt jaotatud oleks jne. Puhas matemaatika. Kui rääkida sellest, mida on taimedel kasvamiseks vaja ja mis saab nendest taimeosadest, mida toiduks ei kasutata, annab see võimaluse kirjeldada looduse aineringet. Selle kõige juures saavad lapsed ka aktiivselt liikuda.

Porgandeid võttes saab ka matemaatikat õppida.
Porgandeid võttes saab ka matemaatikat õppida. Foto: Karin Pai

Õppeaed ei ole mõistagi tootmisüksus, mis peaks tagama söökla toiduvaru või kus töökasvatust anda. Pigem on see võimalus kooli­elu mitmekesisemaks muuta. Mitmes lasteaias teevad maitse- ja teetaimed toidulaua vaheldusrikkamaks. Lastele meeldib õues olemise ajal peenralt ise hapuoblikat või sibulapealseid noppida. Õpetajad kinnitavad, et lapsed söövad enda korjatud ja kasvatatud toitu meelsamini. Nii võivad nad maitsta ka köögivilju, mida nad pole sööma harjunud. Kui laps teab, kui palju tööd toidu kasvatamine nõuab, viskab ta tulevikus vähem toitu ära.

Kuna toidutootmises on tähtis roll ka putukatel, said sel kevadel 12 õpilasgruppi Eesti Maaülikooli teadlaste Riina Kaasiku ja Silva Sulgi juhendamisel putukate töötoas osaleda. Pooleteise tunni jooksul said õpilased ise teadlaste varustust kasutades aias selgrootuid püüda, juhendajate abil need ära määrata ja selle kõige juures palju teadmisi putukate olulisusest looduses.

Toidukasvatamine kui ellujäämiskunst

Aiaelu teadmiste ja oskuste jagamisi tuleb lähiaastatel mitu, sest mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann tüürib Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi projekti „Kasvades oma toiduga”. Projekt toimub tihedas koostöös „Rohelise kooli” programmiga, mille tegevust koordineerib Tartu loodusmaja projektijuht Eeva Kirsipuu-Vadi. Tööd tehakse selle nimel, et mahepõllumajanduse põhimõtted ja toidu kasvatamise teadmised-oskused jõuaksid veel rohkemate Tartu ja Lõuna-Eesti koolide ja lasteaedadeni.

Tamme kooli õpilased koristasid sügisel saagi.
Tamme kooli õpilased koristasid sügisel saagi. Foto: Karin Pai

Miks on vaja aias toimuvast rääkida ja seda õpetada? Sest aias toimuva mõistmine aitab loodust ja kliimamuutuste keerises olevat maailma paremini mõista. Toidu kasvatamise oskus loob turvatunde, et vajadusel saab inimene oma baasvajaduste tagamisega ise hakkama.

Märksõnad
Tagasi üles