Aasta kalaks pürgib kolm kalaliiki

Saaremaa kalamehed esitasid 2023. aasta kala kandidaadiks angerja. Foto: Elmo Riig

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel toimub sotsiaalmeedias taaskord aasta kala valimine.

2023. aasta kala kanditaatidena on üles seatud latikas, angerjas ja siig. Kes neist pärjatakse 2023. aasta kalaks, selgub sotsiaalmeedia hääletuse tulemusena, milles kõik huvilised on oodatud kaasa lööma ja oma häält andma aadressil aastakala.ee.

Hääletus kestab 2022 aasta lõpuni ning võitja kuulutatakse välja 16. jaanuaril 2023.

Alljärgnevalt põhjendavad kandidaadi üles seadnud organisatsioonid lühidalt oma valikut.

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on esitanud 2023. aasta kala kandidaadiks taas latika (lad Abramis brama).

Latikas on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala, kes elab meil enamasti suuremates järvedes, suuremates aeglase vooluga jõgedes või jõeosades ning vähemal määral rannikumeres. Latikas on üks tähtsamaid kutselise kalapüügi objekte meie siseveekogudes, eeskätt Peipsi järves ja Võrtsjärves, ning väga atraktiivne ka harrastuspüüdjatele, eelkõige Emajões, aga ka teistes Emajõe vesikonna jõgedes, Pärnu jõe alamjooksul ning paljudes (peamiselt Eesti lõunaosa) järvedes. Põhjuseks on mõistagi see, et latikas on väga hea söögikala – tema liha on rasvarikas, kõrge toiteväärtusega ja maitsev. Eriti hinnatud on suitsulatikas.

Saaremaa kalamehed eesotsas Kristjan Siimpojaga on esitanud 2023. aasta kala kandidaadiks angerja (lad Anguilla anguilla).

Angerjas on Saaremaal ja kaugemalgi läbi ajaloo olnud veidi müütilises staatuses. Eelmise sajandi alguse suured saagid panid aluse kalurite suhtelisele jõukusele ja lugupeetud staatusele. Sügaval Vene ajal oli suitsuangerjas kohalik valuuta, mille abil avanesid kõik fondid ja defitsiidi ladude uksed. Viimase 30 aasta jooksul on selle kala arvukus meie vetes aga drastiliselt kukkunud ning üksikute angerjate kättesaamine viimastel aastatel on sarnanenud lotovõiduga. Pole ka ime, sest meie vetesse tagasi jõuab täna 1/20 sellest, mis varem tundus loomulik ja harjumuspärane. Ikalduse põhjuseid on ilmselt mitmeid ja peamine faktor vast looduslike tingimuste muutumine. Nendes oludes otsustasid Saaremaa kalamehed ise õla alla panna ja üritada olukorda angerjamaimude asustamisega natukenegi parandada.

Hiiumaa kalurid on esitanud 2023. aasta kala kandidaadiks merisiia (lad Coregonus lavaretus lavaretus L).

„Armastan sind nagu siiakala!“ ehk Hiiumaa kalurid esitavad 2023. aasta kala kandidaadiks merisiia. Siig on viimasel ajal Hiiumaal teema, seda nii kohalik hõredapiiline merisiig kui tihedamapiiline Soome lahe siig. Esmamainitu populatsiooni on Hiiumaa kalurid viimasel kahel aastal Euroopa raha toel vastsete kevadise asustamisega turgutada aidanud. Hiiumaa vetesse suviti toituma rännanud tihedamapiiline Soome lahe siig andis viimasel suvel üsna tugevat tooni rannakalurite püükides. Siig on alati olnud väärtuslik kala. Ennemalt ei visatud Hiiumaal sellest midagi minema. Pea pandi märja ajalehe sees süte peale küpsema ning lutsutati hiljem puhtaks, pugudest keedeti piimaga kartulisuppi. Mari klopiti sibula ja soolaga ning söödi leiva või kartuliga. Siiad ise aga soolati tünni – kui õigesti tehtud, sai kevadeni süüa või siis raha või muu vajamineva vastu vahetada. Tänasel külmkapi ajastul kiidetakse rohkem siiaäkist. Eks ajad ja kombed muutuvadki, aga loodetavasti on ka tulevikus siiakalal hiidlaste toidulaual oma eriline koht.

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valitakse Eestis aasta kala viiendat korda. 2022. aasta kala on ahven (lad Perca fluviatilis).