/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2022/10/19/14908494t1h075a.jpg)
Kui aina kerkivad hinnad sunnivad tarbijat poes odavamaid valikuid tegema, kas siis tähendab, et meie toidulaud muutub vähem tervislikumaks?
Tellijale
Odavam tooraine trügib turule
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük just seda pelgabki. „Tooraine ränga hinnatõusu tingimustes tuleb eriti pingutada, et hea kvaliteediga kodumaise toidu tootmine ja tarbimine säiliks. Inimesed teevad tihti valiku hinna põhjal ja hinnasurve tõttu eelistatakse paraku kuskilt kaugelt sisse veetud või halvema kvaliteediga toitu,” märkis ta. „Odavamates nn lihatoodetes kasutatakse tihti väheväärtuslikku aseainet kondilihamassi, mis ei panusta tasakaalustatud toitumisse. Pigem tarbida pisut vähem, kuid alati kvaliteetselt.”
Kondilihamassi poolt ja vastu
Kui vorstikilo maksab 6–7 eurot, siis võib uskuda, et tegu lihast toodetud kaubaga, kuid 3–4 eurot maksval vorstil kondilihamassita hakkama ei saa.
„Nõo Lihatööstus ei kasuta mitte üheski oma tootes toitainevaest kondilihamassi ning propageerime tervislikku ja tasakaalustatud toitumist. Täheldame samal ajal, kuidas turul võtavad positsiooni tooted, milles on kasutatud väheväärtuslikku kondilihamassi, kuna selle hind ei ole oluliselt muutunud,” kommenteeris Kruustük.