Vaade tuulikutele võib Kihnule tuua aastas miljoni

Foto on illustreeriv Foto: Yves Herman

Kihnu ümber ehitatavad tuulepargid peaksid mõne aasta pärast hakkama Kihnu vallale sisse tooma miljon eurot aastas, mis sisuliselt kahekordistab eelarve.

Seetõttu kuulutas vallavanem Egon Vohu välja ideekonkursi „Mida teha miljoniga?”. Soovitakse leida idee, kuidas kasutada miljon eurot aastas nii, et see toetaks Kihnu püsiasustust ja arendaks kohalikku elu.

Vohu sõnul oodatakse ideid, kuidas kasutada keskkonnahäirigu hüvitamise tasu, mida alates 2028. aastast tuule­elekrijaamade valdajad peaksid tasuma Kihnu vallale. Ülemaailmsel konkursil võivad osaleda kõik Kihnu sõbrad ja fännid, kellel on idee, kuidas elu saarel võiks edasi areneda.

Kuigi esialgu on tegemist laskmata karu nahaga ja miljonid hakkavad laekuma alles aastate pärast, on suur tõenäosus, et tuulikud saavad teoks ja raha hakkab Kihnu vallale tulema. „Kihnu jääb tulevikus üsna tuuleparkide embusse,” tõdes ka värske rahandusminister, Kihnust pärit Annely Akkermann. Lääne ja loode poole saarest asuvale alale käib Utilitas Windi algatatud hoonestus­õiguse taotluse menetlus, lõuna poole on Enefit Green oma planeeringuga päris kaugele jõudnud.

Vahepeal otsitakse kohta Eesti ja Läti ühise meretuulepargi projekti ELWIND jaoks, mis peaks suutma tootma pool gigavatti elektrit. Kokku ehitatakse ümber Kihnu 2,5gigavatise võimsusega tuulepargid, kus hakkab elektrit tootma mitusada tuulikut.

Raha rahustab maha

Akkermann vedas riigikogu praeguses koosseisus eelnõude menetlust, mis täpsustasid tuuleparkide merre ehitamise regulatsioone. Täiesti uudse asjana, mida varem Eestis pole olnud, aga teistes riikides juba on, lisandus tema eestvedamisel keskkonnatasude seadusesse uue mõistena tuuleelektrijaamade keskkonnahäiring. See täpsustab tuuleelektrijaamade põhjustatud keskkonnahäiringut kohalikele kogukondadele ning selle eest hakkavad kogukonnad saama talumistasu.