Universaalelektri hind võib muutuda iga kuu, nii langeda kui tõusta

Talvised väga kopsakad elektriarved puudutavad eelkõige neid, kes kütavad kodu ­elektriga. Foto: Shutterstock

Elektri universaalteenust, millest loodeti kõrgest elektrihinnast päästjat, hakkas sellest kuust kasutama vaid kolmandik eratarbijatest, keda Eestis on kokku 640 000 ümber. Põhjuseid, miks universaalhinnaga elektrit liiga kalliks põlatakse, on mitu.

Elektrimüüjad tegid universaalteenusele üleminekupakkumise neile klientidele, kel eelmise kuu hind oli universaalteenusega võrreldes kallim. Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar rääkis, et neilt sai universaalteenuse pakkumise ligi 40 000 fikseeritud paketis klienti. „See tähendab, et ülejäänud ligi 200 000 on praegu soodsama hinnaga fikseeritud paketis. Osa kliente on oma elektrihinna pikaajaliselt fikseerinud tänase universaalteenuse lõpphinnaga sarnase hinnaga. Kuna universaalteenuse hind võib pikas perspektiivis siiski mõnevõrra muutuda, on nemad otsustanud jääda oma pika­ajalisele paketile truuks,” seletas ta.

Alati saab muuta

Need universaalteenusest soodsama hinnaga paketid on tähtajalised ning võivad lõppeda nii sel, järgmisel, ülejärgmisel aastal või veelgi hiljem ja siis peab inimene otsustama, kuidas edasi. Universaalteenusega saab liituda igal kuul kuni 2026. aasta märtsini. Lisaks on võimalik universaalteenuselt alati tasuta lahkuda.

Samas need fikseeritud paketis kliendid, kes otsustavad oma praegusest paketist loobuda, hiljem, kui näiteks universaalhind tõuseb, vana hinna juurde tagasi minna ei saa. Siis peab valima uue paketi uute tingimustega.

„Osa börsipaketil kliente on seisukohal, et nad suudavad oma tarbimist siiski piisavalt hästi juhtida, et börsihindadest võita,” lisas Tiitsaar. „Oluline on siiski märkida, et enamikule börsiklientidele toob universaalteenus varasemate kuudega võrreldes siiski soodsamad arved. Võrdluseks, augusti börsihind oli 44,24 s/kWh ja septembri börsihind 28,22 s/kWh.”

Kas börsihinnaga julgesid edasi minna rohkem linna- või maainimesed, välja lugeda ei saa, küll aga tuleb erisus sisse vanuserühmade lõikes. „Eakamad kliendid on altimad valima fikseeritud hinnaga paketti ning keskealised kliendid börsihinnaga paketti,” iseloomustas Tiitsaar.

Elektriga kütmine

Talvised väga krõbedad elektriarved puudutavad eelkõige neid, kes kütavad kodu elektriga: elektriradiaatoriga, elektripuhuriga, õliradiaatoriga või kellel on elektriline põrandaküte. Elektril töötavad radiaatorid ja puhurid võivad olla küll mugavad valikud, aga kulu­efektiivsem on näiteks õhksoojus­pump.

„Kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis tarbib selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia. Elektriradiaator kasutab 5 kWh soojuse tootmiseks 5 kWh elektrit ja on seetõttu ebaefektiivne,” seletas Tiitsaar.

Kui elektriseadmed on keskmisest vanemad, võivad needki elektriarvele mõju avaldada. Universaalteenuse riskikoht on seegi, et hind võib muutuda iga kuu, aga ei pruugi. Hind võib nii tõusta kui ka langeda.

Kompensatsioon

Olenemata kehtivast elektrilepingust saavad kõik elektri kodutarbijad alates 1. oktoobrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 ­riiklikku hinnakompensatsiooni, mis on kuni viis senti kilovatt-tunni eest ­(lisandub käibemaks).

Energiatoetus kajastub elektriarvel automaatselt ning selleks ei pea ise ­midagi tegema. Esimene ­hinnakompensatsiooniga arve tuleb oktoobrikuu eest ning jõuab klientideni novembris.

Toetusmeetme madalaim lävi on kaheksa senti kilovatt-tunni eest. Kui praegune elektrihind on kaheksa senti kilovatt-tunni eest või alla selle, siis toetus ei rakendu. Kui kehtiv fikseeritud elektrihind on nt kümme senti kilovatt-tunni eest, rakendub soodustus kaks senti kilovatt-tunni eest.

Allikas: Eesti Energia