:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/17/14903821t1hc057.jpg)
Pühapäeva hilisõhtul paiskas ilmamees Kairo Kiitsak eestlaste ette ühe tundmatu sõna – pagiliin. Eks just sügisel, kui lehed langevad, siis tuleb ilmakirjeldustesse ka sõnasadu.
Looduskalender ⟩ Varasemate aastate põhjal võiks esimest lund oodata uuel nädalal
Aastaid tagasi üllatas Merike Merilain üldsust mõistega lumekruubid, mis nüüd on rahva sekka läinud isegi sügisese ahjukruubipudruna – lumekruubipuder. Aga vaevalt tund aega pärast „pagiliini“ sõnalevikut sotsiaalmeedias tuli juba teateid ridamisi paugutavast äikesest ja sellega seotud kõvadest tormi-iilidest. Varsti, kui pagiliin mandrile jõudis, ilmusid pildid murdunud puudest, lenduläinud katusest ja voolukaost.
Lagedad puud
Tartus oli tormike öösel suhteliselt vagur, ainult rõdutool jooksis mingil ajal kolinal üle puupõranda, jättes mulje Halloweeni-mehikeste kondiklõbinatantsust. Õhtul hunnikusse riisutud õunpuulehed oli tuul teisaldanud rõõmsalt naabrite aedadesse, pole neid mootoriga puhureid vajagi.
Kui oktoobri- ja novembrikuus veel müristab, siis on sooja ja pikka sügist oodata. Räpina
Aga puud on kohati kontis ja lagedad, ainult punased viirpuumarjad ja õunapunnid hoiavad kümne küünega okstest kinni. Tuul võib olla küll ükskõik kui kõva poiss, aga lesetammede ja sirelite lehti ta kätte ei saa.
Põud, põud, põud
/nginx/o/2022/10/17/14903822t1hf91d.jpg)
Üks, mis siin Maarjamaal aga suur haruldus on, on läbi maapinna imbuv vihmavesi. Maa on Lõuna-Eestis nii kuiv, et tundub, et mutiisandad, kes praegu oma igasügisesi hunnikuid kergitavad, võivad pinnakooriku vastu kõvasti oma pea ära lüüa.
Kas mäletate, et see on meil juba neljas kuiv suvi järjest? Mitte küll nii kuiv, kui 2018. aasta suvi, aga pikad põuad kestavad ligi kolm kuud. Ja on üsna tavatu, kui oktoobri lõpus siristavad õues ritsikad, lendavad kiilid ja liblikad, kalpsavad ringi konnad ja vonklevad maod. On soe. Päeval koguni 14 kraadi, mereski on veel sooja 10 kraadi. Kõlbab supelda küll.
Keegi ei maga
Pikad suplused võtavad ette ka karvakandjad. Nad ujuvad saartele, keset Vormsit võib kohata karuotti. Kas ujus ta sinna teiste karude või raudhambuliste metsamasinate eest, igal juhul tasub tal end vaikselt unele sättida. Aga ringi tuterdavad veel ju ka kährikud, mägrad ja isegi siilivanad. Inimestel hakkab esimene jahiõhin vaibuma ja metsas võib juba näha rahulikult lonkivat põtra, suu lehepudi täis. Kitsed on aga tõesti juba suuremates karjades orasel kõhtu nuumamas.
Haukuvad luiged
Linnurahvas ei oska seisukohta võtta. Äralendamisega ei kiirusta veel isegi sookured ja haned, ikka tuleb mõni rändeparv põhjast ette. Kuid Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaa põldudele on ilmunud põllul end kosutavate haneparvede sekka esimesed väikeluiged.
Need on laululuikede sugulased, kes omavahel haukudes juttu ajavad, mitte ei liuguta laululuikede moodi oma südantlõhestava häälega hingedeaja kurbusest. Siiski on ses halluses ka rõõmu, üks linavästrik jalutas silpsudes Tamula rannas ja üksik rändav lõoke viskab veel trilleri. Kuid rõõmus hallrästaste kamp kugistad kädinal siidisabade eest pihlamarju.
Võilill ja võõrkakar
/nginx/o/2022/10/17/14903823t1h79d2.jpg)
Taasõitsemine on lillerahva hulgas nüüd moes, suur ja kollane võilill ning sinisinine kitseherne õielõugade rida mu permapeenral. Ja lõputu tillukeste võõrkakarde õite vägi ärakaksatud kõrvitsa asemel. Kui olen mitu aastat rääkinud, et piibelehtede surmavaks doosiks 15 marja kokkusaamine Eestis on ülikeeruline, siis sel aastal on päikesepäevad pannud rohkem viljuma piibelehed ja ka leselehed. Aga nüüd tuleb terasema silmagu uurida, kuu aja pärast peaksid puhkema need peast segi kullerkupud, ülased, sinililled ja varsakabjad. Olgugi veidi teistmoodi ja tõesti peast segi, ikkagi rõõmustavad nad sel kaamose ajal meie südant.
Millal tuleb esimene lumi?
Esimese lume ennustamise aeg on käes. Kui paljud arvavad, et see tuleb meil tavaliselt novembris, siis enamasti siiski oktoobris. Tõepoolest, vanarahvas on üleskirjutanud, et mart matab, aga see mardipäevane lumme maetud ilm on nädala pikkune.
Esimesed helbed keelele ja pihkudesse saame aga tavaliselt 26. oktoobri paiku. Aeg on hakata talverehvide vahetuse aegu kinni panema.
LASTELE: Sõnade kirjutamine tuletokiga
Vanarahval oli kombeks sügisel kütist teha, põllulapil põletati ära need taimed ja lehed aiast, mis haigustest ja söödikutest vaevatud, et järgmisel aastal ei peaks saagi saamiseks mürki kasutama. Lõket ei jäetud valveta, lastel meeldis selles susisevas lõkkes kartuleid küpsetada ja puutokke põletada. Kuivad hernekepi taolised oksad lasti lõkkes põlema ja kirjutati seejärel õhus hõõguva oksaga sõnu. Eemalviibijad pidid sõna ära arvama, kes seda esimesena tegi, sai uut sõna kirjutama.