„Valitsuse määrusega kehtestatud püügivõimaluste jaotus on iga-aastane rutiinne tegevus, kus antakse püügivõimalused, milles oleme varem kokku leppinud. Tõsi ta on, et neid ei ole eriti muudetud, välja arvatud rivimõrrad, mis on suunitletud angerja populatsiooni kaitsmiseks,” rääkis Pärnu lahe äärse Liu küla kutseline kalur, Liivi Lahe Kalanduskogu juhatuse liige Arne Taggo.
Taggo sõnul üllatas kalurkoda eelnõu „saba”, milles leiti, et ainus kalavarude kaitse võimalus on püügivahendite arvu vähendamine rannikumeres ning ühte patta oli pandud ranna- ja traalipüük.
Püsiasustusega väikesaari Kihnut, Ruhnut, Manijat ja Vormsit ühendava liidu tegevjuht Ingvar Saare saatis Keskkonnaminister Madis Kallasele 23. septembril põhjaliku selgituse, miks üldsõnalisele, mõjuanalüüsita ja väikesaarte seadust eiravale eelnõule tuleb vesi peale tõmmata.
Eelnõu suurendab bürokraatiat
„Kaluri püügivõimalus on osak piirkonnas kehtestatud püügivõimalustest ja selle vähendamine 15 protsendi võrra ei anna soovitud tulemust, sest ühel kaluril ei ole üldjuhul rohkem kui kümme võrku. Võttes ühe võrgu ära ning arvestades iga päev püüdvate kalurite arvu ja seda, et teiselt kalurilt saab püügivõimalusi kasutada võtta, saavutab ministeerium bürokraatia suurenemise, aga kaluritel läheb püük samas rütmis edasi,” arutles Saare.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2022/10/12/14895249t1he183.jpg)