Tellijale
Rannakalurid tegid piirangute vastu häält
![Rannakalanduses on enamik ettevõtjaid tavakalurid, mitte kalanduskontsernid. Püügivõimaluste vähendamisel on tuntav sotsiaalmajanduslik mõju rannalähedastele kogukondadele.](http://f10.pmo.ee/vZyxuBuMKLzJOn0bV4EnccdA6cM=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14895249t1he183.jpg)
Kalandus näib olevat üldrahvalik teema pärast septembrinõupidamist Keskkonnaministeeriumis, kus kalurid valju häält tegid. Sest pealinna ametnikud olid saatnud kooskõlastusringile määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal” eelnõu, millega kalavarude kaitsele viidates plaaniti vähendada 15 protsendi võrra võrkude, mõrdade ja muude püügivahendite arvu. Rannakalurid leidsid, et ministeeriumis minnakse sellise eelnõu dokumendiks saamisega nende leiva kallale ja rikutakse suhted riigiga.
„Valitsuse määrusega kehtestatud püügivõimaluste jaotus on iga-aastane rutiinne tegevus, kus antakse püügivõimalused, milles oleme varem kokku leppinud. Tõsi ta on, et neid ei ole eriti muudetud, välja arvatud rivimõrrad, mis on suunitletud angerja populatsiooni kaitsmiseks,” rääkis Pärnu lahe äärse Liu küla kutseline kalur, Liivi Lahe Kalanduskogu juhatuse liige Arne Taggo.
Taggo sõnul üllatas kalurkoda eelnõu „saba”, milles leiti, et ainus kalavarude kaitse võimalus on püügivahendite arvu vähendamine rannikumeres ning ühte patta oli pandud ranna- ja traalipüük.
Püsiasustusega väikesaari Kihnut, Ruhnut, Manijat ja Vormsit ühendava liidu tegevjuht Ingvar Saare saatis Keskkonnaminister Madis Kallasele 23. septembril põhjaliku selgituse, miks üldsõnalisele, mõjuanalüüsita ja väikesaarte seadust eiravale eelnõule tuleb vesi peale tõmmata.
Eelnõu suurendab bürokraatiat
Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Loe kõiki olümpiauudiseid siit.