Keedad moosi ja kaamera käib

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Heade abivahenditega saab ka ihuüksi video valmis. 
Heade abivahenditega saab ka ihuüksi video valmis. Foto: Pixabay

Ei ole ma sellest patust puhas ja mõnel õhtul unustan end nuti­telefoni ekraani ette sisuloojate tehtut vaatama. Erinevalt noorematest sotsiaalmeedia kasutajatest ei vaata ma lühivideoid, vaid pikemaid videoid, sest vahel pika päeva lõpus ei jaksa midagi mõistlikku teha ja on lihtsalt huvitav vaadata, millega inimesed üle suure lombi raha teenivad, ja imestada: kes koristab kaamera ees, kes remondib, kes vahendab oma laste kasvamist ning kes üritab sadade ja tuhandete silmapaaride ees oma muresid murda või elustiili muuta.

Ühel hetkel hakkas aga silma jääma aina rohkem Ameerikas või Kanadas tehtud videoid sellest, kus noored lähevad maale, et vähemalt osaliselt, aga mõned ka täiesti saada toidu osas isemajandavaks. Nad postitavad regulaarselt ja oledki natuke lõksus, nagu näiteks seebikate puhul. Kuidas neil siis läheb? Mis nad järgmiseks ette võtavad?

Nad püüavad jõuda lähedale eluviisile, mis oli valdav enne, kui nende esivanemate maadele kerkisid linnad või kolisid inimesed linna n-ö lihtsamat elu otsima. Nüüd on sotsiaaltrendide jälgijate sõnul populaarne teha vastupidi. Linnad jäetakse, minnakse maale, et elada isemajandavalt ja jätkusuutlikult. Eesmärk on elada keskkonnasäästlikumalt ja teadlikumalt. Mida ise ei kasvata, seda ostad kohalikelt. Nagu muiste, ainult et paremate elutingimustega. Kui veel 50 aastat tagasi oleks sind köögis hoidiseid tehes omaette rääkimise eest ehk arsti juurde viidud, siis nüüd nurgas asuvale kaamerale oma toimetusi vahendades teenitakse lisatuhandeid, sest seda kõige populaarsemad Youtube’i kanalid kindlasti Ameerikas ja Kanadas suudavad.

Mõtlesin sellele, kui lugesin kolleegi kinnisvaralugu. Eestlaste huvi maamajade vastu pole kadunud, seda kinnitab ka tänane Maa Elu artikkel, aga hooneid, kuhu saaks muretult sisse kolida, on väga vähe. Samal ajal on turule jõudnud palju vanu talukohti, millel varem müügiperspektiivi ei nähtud. Aga näed, ostetakse ka lagunenud maamaju, mille juures tööpuudust ja raha ülejäämist karta pole. Aga kui kinnisvara asukoht on alati olnud oluline, siis kallite kütuse- ja energiahindaga on iga kilomeeter veel märksa valusamalt arvel.

Kas teenida raha mõne kunagi pöörasena tundunud lahendusega? Sarnast ärimudelit nagu välismaistel maale kolijatel ma soovitada ei julge, sest Eestis on auditoorium väike. Ent kindlasti on see üks märk, et mõnd viisi, millega maal raha teenida, ei osanud me mõni aasta varem uneski näha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles