Parim metsamajandaja: mul on palju sellist metsa, mida ma ei kavatse kunagi raiuda

Need üraskite hävitatud saja-aastased puud võttis Andrus Niit maha eelmisel aastal ja tõenäoliselt saavad need väärika koha mõne hoone seinas. Foto: Kristina Traks

Tänavu parimaks metsamajandajaks valitud Andrus Niit ütleb, et riiklikul tasandil on metsa majandamisel puudu pikast vaatest. Sel alal ilma plaanita rapsides on lihtne teha kulukaid vigu, kinnitab Niit.

Tema on Valgamaal Otepää kõrgustiku äärel kodutalu ümbruse metsi majandanud kolmkümmend aastat. Kõik sai alguse vanaisa metsadest, mille Niit päranduseks sai ning millele hiljem ümbruskonnast lisa omandas. „Olen väga tänulik oma vanaisale. Tema sõber oli siin kohalik metsavaht, kes metsa hoidis, mitte ei lasknud maha võtta. Seega oli mul mets, millest alustada oma elu. Tänu metsale olen saanud talu üles ehitada,” rääkis Niit. Ta jälgib paljuski vanaisa põhimõtteid – metsa ei kasvata ta selleks, et see maha võtta, vaid panustab metsa väärtuse suurendamisse.

Niidu metsad asuvad väga künklikul maastikul, see teeb metsa majandamise raskemaks. „Metsataimi kulub hektarile rohkem kui tasasel maal, tööd teha on keerulisem,” nimetas ta.

Siit metsadest leiab väga erilisi puuliike, mida peremees on istutanud: mitut sorti lehiseid, pärnasid, ebatsuugat, punast tamme. Vast kõige erilisem koht on ühe kupli tipule kujundatav dendropark, kus sirguvad lisaks eelnimetatutele ameerika mustad pähklipuud, pöögid, sitka kuused. Kord üritas Niit siin isegi sekvoiat kasvatada. „Ei sobinud talle! Niipea kui puud välja istutasin, nad kidusid.”

Luua metsanduskooli haridusega Niit ütleb, et talle meeldib katsetada eri puuliikidega. Selle tunnistuseks näitab ta huvitavat vagu – kui muidu kasvatatakse põllul kartuleid, siis Niit pistis mulda 600–700 punase tamme tõru, millest on sirgunud kenad puuhakatised. Paari aasta pärast kolivad need ümberkaudsetele nõlvadele oma päriskoju.

Sõda üraskitega

Kokku on Niidul metsi ligi 70 hektarit.