Sibul aitab armsamat valida

Marju Lina
, ajakirjatoimetaja
Copy
Sibul on hea toidu sisse, aga sobib ideaalselt ka ravimiseks.

 
Sibul on hea toidu sisse, aga sobib ideaalselt ka ravimiseks.  Foto: Arvo Meeks

Kui hoolega vaadata, võib sibula ja püramiidi vahel sarnasusi leida. Vanad egiptlased pidasidki sibulat pühaks viljaks, kasutasid seda mitmesugustel talitustel ja selle jäänuseid on leitud iidsetest haudadest.

Lauguliste perekonda kuuluv sibul on rohttaim, millel on umbes 750 liiki. Meie igapäevast harilikku sibulat arvatakse olevat kasvatatud üle 5000 aasta, selle metsikuid esivanemaid olla tarvitanud kiviaja inimene. Eestlased tundnud sibulat juba 16. sajandil, ent õige hoo sai sibulakasvatus 19. sajandil. Seemet toodi Venemaalt ja Piirissaarest.

Kuna sibul armastab niisket ala, kasvab ta jõudsalt veekogude läheduses. See on ehk ka Peipsi sibula saladus. Ka meeldib sibulale valgusküllane ja tuultele avatud piirkond.

Mure Peipsi sibula pärast

Küllap on kõik eestlased kuulnud Emajõest Kallasteni kulgevast Sibulateest, mille on loonud Peipsi-äärsed turismiettevõtted ja köögiviljakasvatajad. Kahjuks levib seal kandis mure, et sibulakasvatus on kaduv traditsioon, sest inimesi, kes oskaksid ja viitsiksid teha nii rasket tööd, nagu seda on sibulakasvatus Peipsi kombel, tulevikus lihtsalt enam pole. Indu kahandab ka konkureeriv odavam Poola sibul.

Häid võimalusi on sibul pakkunud raviks. Paisetele pandi küpse sibula ja leiva puru, hambavalu peletati kuuma sibulaga põsel, peavalu tõrjumiseks tambiti sibul katki, pandi see puder riidetükki ja seati pea peale. Vana köharohi on sibulasiirup: suhkruga sibulatükkidel lasti tunnike seista ja raviti köha tekkinud vedelikuga.

Ehmatuse korral aitavat see, kui haugata toorest sibulat. Selle nuusutamine viivat nohu, purustatud toores sibul soolatüügastel kaotavat nood ruttu, sibulamahl peletavat kõõma.

Sibulas leiduvad antioksüdandid ennetavad südamehäireid ning C-vitamiin hoiab pisikud eemal. Sibul ergutab seedimist ja vee eritumist organismist.

Mõistagi on sibulakoored andekad abilised, kui ülestõusmispühadel mune värvite.

Nõelasibul hoiab kodus rahu

Vana kombena riputavad kreeklased uusaastaööks uksele sibula. Ilmselt ei mäleta enam keegi, kust see tava pärit on, ühe selgitusena on pakutud, et sibul sümboliseerib uuestisündi – kui mõelda sibula rohketele kihtidele, siis miks mitte –, ja nõnda ei kao majast elu.

Kui juhtute armastama kaht inimest ega suuda otsusele jõuda, kumba valida, peaksite lõikama nende nimed kahesse sibulamugulasse, jätma need mõnesse sooja kohta ja ootama. Esimesena võrseid ajavasse sibulasse lõigutud nime kandev inimene on see, kelle valima peaksite.

Siin-seal hoidutakse ka sibulakoori põrandale pillamast, sest arvatakse, et nii viskad ära oma õnne, ja kurje vaime ei laskvat majja akende vahele pistetud nõelu täis torgatud sibul.

Kuulsa Prantsuse sibulasupi retsepti looja olla Prantsuse kuningas Louis XV. Räägitakse, et kord olnud tal käeulatuses vaid sibulad, või ja šampanja ning neist valmistanudki ta supi, millest on saanud üks prantslaste lemmikroogi ja see on muutunud ka traditsiooniliseks pulmatoiduks.

Kommentaar

Marko Lumera.
Marko Lumera. Foto: Erakogu

Marko Lumera

Hedon SPA restoranide peakokk

Tore kokkusattumus: päeval, kui sain Marjult palve kirjutada sibulaloole kommentaar, olin tellinud Peipsi äärest restorani Raimond sügisese menüü jaoks 120 kg ­sibulat.

Sibulasorte on sadu, aga õnneks on meil Peipsi sibulat propageerima hakatud. Kuid kogus, mida seal kandis kasvatatakse, ei ­suuda katta Eesti restoranide vajadusi. Nii ­kasutatakse selle kõrval ka näiteks Poola ja Prantsusmaa sibulat.

Eestis on populaarsemad roheline, pärl-, salati- ja šalottsibul, samuti valge ja punane mugulsibul.

Kevadel eelistame oma söögikohtades värsket rohelist sibulat. Pärlsibulaid kasutame toidu serveerimisel, need annavad igale roale ilusa lõpunoodi. Loomulikult kasutame ka mugulsibulaid, millest saab valmistada püreesid ning neid grillida ja röstida.

Ei keeda ükski kokk puljongit sibulata. Ei ole kotletti ega hautist, millele ei annaks maitset just sibul.

Sügisene retseptisoovitus:

• 4 mugulsibulat

• 1 sl õli

• 50 g taluvõid

• 100 g parmesani (võimalusel trühvlijuustu)

• 1 päts käsitööleiba

Lõika sibulast õhukesed sektorid, prae õli ja võiga pehmeks ja püreesta nuimikseriga. Siis lõika leib viiludeks, pane lusikaga sibulapüree leivale ja riivi peale juust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles