Pikkmets, kes on ühtlasi koja mahetoimkonna esinaine, rääkis, et praegu on mahetoodete turustamisel tekkinud omalaadne nõiaring. „Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahe toitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus,“ lausus ta.
Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased.
„Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja. Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsi töö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, siis on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam,“ avas Pikkmets tagamaid.
Pikkmetsa sõnul on kõige murettekitavam, et tavatarbijatel on vähem võimalusi soetada mahedaid kodumaiseid toiduaineid. „COVID-19 kriisile on järgnenud sõda Ukrainas ja energiakriis, mis on viinud sisendite hindade kiire kasvuni ja tootjatel on tulnud hinda tõsta. Kahjuks ei ole ju palgad, pensionid ega laste toetusrahad samas tempos kasvanud. Inimestel jääb järjest vähem raha kätte kõikide kulutuste, eriti just elektri ja kütte, suurenemise tõttu ning seetõttu tuleb neil oma kulutused toidukorvile läbi mõelda. Inimestel, kes sooviksid osta tervislikku ja loodushoidlikult toodetud mahetoitu, ei pruugi selleks enam võimalusi olla ja nad on sunnitud valima vaid hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt. Täpset turuülevaadet meil täna veel ei ole, pigem saan seda öelda tootjatega suhtlemise põhjal,“ tunnistas Pikkmets.