Põllumehed on julgeoleku nurgakivi

Põllumajanduse tippjuhti Ahti Kaldet autasustati skulptuuriga „Kuldne viljapea”, mille autor on Tiiu Kirsipuu. Foto: Marko Saarm

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aulas olid eelmisel reedel Eesti julgeoleku mõttes väga olulised inimesed, põllumajandustootjad – neil on masinapark, generaatorid ja nad seisavad hea selle eest, et toit oleks laual.

Nii mõtiskles kooli direktor Arnold Pastak konverentsi „Põllumees kui tippjuht” ettekannete vahel. Suur osa konverentsist oligi sel korral pühendatud julgeolekule.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti isevarustatust arvestades meie toidujulgeolek tagatud. „Ma ei pea silmas seda, kas eelistame rohkem sea- või veiseliha või köögivilja ja kanaliha, vaid seda, kust me vajadusel oma energia kätte saame, et inimene oma igapäevaelu saaks elada,” täpsustas ta. Näiteks kala, piima ja teravilja toodab Eesti rohkem, kui ise tarbib, arenguruumi on aga näiteks köögivilja ja kanamunade osas.

„Juba Covid näitas, et väiksemgi võbelus meie logistikaahelas tekitab probleeme,” ütles minister. Riskihindamine on tema sõnul viimaste aastatega kardinaalselt muutunud. Nii ongi Maaeluministeerium näidanud üles initsiatiivi, et riigil oleks taas ühe kuu täisvaru ja kuue kuu inimtoiduks vajaliku vilja varu, samuti on väljatöötamisel elutähtsate teenuste valmisolekut puudutav seadus, kus oluline osa on toidujulgeolekul.

„Rahulikult kulgemise aeg on möödas – õigemini pole seda olnudki,” ütles Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde, kellele anti konverentsil üle põllumajandussektori tippjuhi tiitel. Järjekorras kümnes seda tiitlit kandev põllumajandusjuht toodab Jõgevamaal teravilja ja seemnevilja ning kasvatab piimakarja.

Põllumajandusvaldkonnas ei ole tema sõnul võimalik kogeda igavust, olukordade ja lahenduste sarnasust. „Kiiresti muutuvas keskkonnas tuleb järjest enam tegelda taktikaliste tegevustega, et strateegilistest sihtidest mitte kõrvale kalduda,” lisas ta.

Kalde võrdles põllumajandussektoris toimetamist maratoniga, mis on täis pikitud eri raskusega sprindidistantse, sekka ka orienteerumisrännakuid. „Üksi seda maratoni ei läbi, on vaja usaldusväärset meeskonda, kellel igaühel on oma ülesanne. Seega õnnestumise eeldus on professionaalsed ja pühendunud tiimikaaslased sinu ümber,” võttis ta kokku.