Raiejäätmed ja võsa lähevad järjest enam hinda

ASi Gren Tartu ja ASi Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots kinnitas, et tarbija ei pea eeloleva talve toasooja pärast muretsema. Foto: Margus Ansu

Maateid ääristavad raiejäätmete virnad, mis hakkuri lõugade vahel muutuvad katlamajade toormeks ja jõuavad toasoojana tarbijateni. Kui kallilt, on iseküsimus, sest kui varem maksis virnastatud võsa hakkpuiste ruumimeeter seitse-kaheksa eurot, siis üldise hinnarekordite püstitamise ajal 16–18 ja septembris juba 20 eurot.

Nõudluse suurenemise põhjusena nimetavad hakkmaterjaliga tegelejad Euroopa Liidus 10. juulist jõustunud puidu sisseveokeeldu Venemaalt, aga peamisena siiski elektri- ja soojusenergia tootmiseks vajalike hakmete nappust.

Ühinenud Metsaomanike konsulent Kadri-Aija Viik möönab, et energia- ja hakkpuit on kuum teema. Nõudluse suurenemise põhjusi on mitu: Ukraina sõda, sanktsioonid Venemaale ja Valgevenele, kõrgenenud gaasi- ja elektrihind, soov kasutada rohkem küttepuitu, aga ka metsaomanikele seatud piirangud, näiteks täiendav linnurahu, piiranguvööndis kehtestatud raiekeeld, kaitsealade suurendamine.

„Suuresti on vähenenud aeg, kus metsaomanik üldse saab metsas midagi teha. Kui lisada veel pehmed talved ja teede lagunemine, siis reaalselt jääb puidu metsast väljatoomiseks vaid kolmandik aastat,” nentis Viik. Need tegurid ongi toorainesurve tekitanud.

Tootja pöördub otse omaniku poole

Viigi jutu järgi ei olnud suured energiatootjad/katlamajad varem huvitatud metsaomanike ja nende organisatsioonidega otselepingute sõlmimisest, selle asemel kasutati vahendajaid.