Metsloomad meelitab linna kerge kõhutäis

Iseseisvalt maailma avastavaid noori põtru satub Tallinnasse igal aastal mitu tükki.  Foto: Eero Vabamägi

Õhtuhämaruses linnas eramute vahel jalutades jookseb ühel õhtul vastu rebane, teisel jänes, tuttav kinnitab, et nägi tänaval šaakalit, keegi filmis majade juures ilvest ja isegi karu on kaamera ette jäänud. Seega tasub selgeks teha, kuidas käituda, kui põder või karu tänaval vastu jookseb.

Sügise saabudes loomapojad iseseisvuvad ja katsetavad, kus parem elada ning kergem toidupoolist hankida.

Meile küll tundub, et mida aasta edasi, seda enam metsloomi linna tuleb, tegelikult on pisikesed ja suured metsloomad kogu aeg linnas käinud, tõdes zooloog Aleksei Turovski. Lihtsalt nüüd on salvestusvahendeid nii palju, et muidu ööpimeduses salaja toimetanud loomad jäävad pildile ja infot jagatakse massidesse.

Lisaks rebasele võib päris tihti linnas kohata, kui muidugi oskad märgata, jänest, põtra, metskitse ja kährikut.

„Igal aastal, nii palju kui ma mäletan, on Tallinna linna sattunud põdrad,” jutustas Turovski. „Need on poiss-mullikad, kes avastasid õudusega, et ema neid enam ei armasta, emal on nüüd väike vasikas.”

Kui põdratüdrukud tohivad emale järgneda ka siis, kui uus vasikas on sündinud, siis suguküpseks saanud poisse tõrjutakse eemale. Täiskasvanud isased reeglina neid noori pullikesi enda ligi ei taha ja nii hakkabki noor põder uusi paiku avastama.

Lihtne toitu hankida

Metsloomad ja -linnud toob linna võimalus kerge vaevaga toitu hankida. Pealegi saab loom linnas toidu kätte väiksema energiakuluga kui maal, mis on eluspüsimiseks väga oluline, seletas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Rebaseid paeluvad prügikastid ja kompostihunnikud, aga kõhtu täidavad ka tuvid, kajakad ja närilised.