Toidutööstused peaministrile: praegune olukord on ebaõiglane

HKScan Estonia juhatuse liige Markus Kirsberg (vasakult), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar, peaminister Kaja Kallas, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, AS Eesti Pagari juhataja Ragnar Kõiv ja Nordic Milk OÜ juhatuse esimees Ülo Kivine. Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eile, 4. oktoobril kohtusid Eesti Toiduliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad peaministri Kaja Kallasega, et arutada kuidas tagada elektritarnekindlus toidutootjatele. Kohtumisel juhiti peaministri tähelepanu sellele, et riik ei ole siiamaani rakendanud leevendusmeetmeid keskmistele ja suurematele toidutootjatele ning sellega seatakse toiduga varustatus suure küsimärgi alla.

Toidutootmis- ja põllumajandussektori esindajad tegid peaministrile ettepaneku võimaldada ka suurtele ettevõtetele tarnekindluse tagamiseks investeeringutoetusi ning kehtestada kõikidele toidutööstustele elektri ja gaasi tarbimisele mõistlikud piirhinnad.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul andis valitsusjuht mõista, et energiale piirhinna kehtestamine on väga kulukas ja hetkel puudub valmidus seda teed minna.

Edaspidise arutelu alla lubati siiski võtta energiakandjate investeeringutoetus, mis laieneks ka suurtele ettevõtetele.

„Edaspidise arutelu alla lubati siiski võtta energiakandjate investeeringutoetus, mis laieneks ka suurtele ettevõtetele,“ rääkis Potisepp. „Sellised investeeringud võimaldaksid ka ettevõtetel vajadusel riigile appi tulla ehk jagada oma energiatootmist teistele abivajajatele.“

„Mõistame, et valitsusel on raske kõikidele ettevõtete vajadustele vastu tulla, kuid siinkohal on tegu toidutootjatega, kes katavad meie toidulaua. Inimene vajab toitu igapäevaselt, seetõttu on toiduga varustatus ülioluline teema, mida ei saa eirata,“ toonitas Potisepp.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar tõi välja asjaolu, et tänases Eestis tagavad suures osas toidulaua jätkuva varustatuse siiski suured ja keskmised toidutööstuse ettevõtted. „Paraku on toetusmeetmetest ja energiahindade fikseeritud hindadest välja jäetud just need, kelle panus meie igapäevase toidu tagamisel on kriitilise tähtsusega,“ rõhutas Lindsaar. „Nii oleme jätnud selles väga keerulises majandusolukorras ettevõtjad ilma toeta ja see võib meile valusalt kätte maksta, kui talve hakul hakkavad ettevõtted oma tootmismahtusid vähendama või uksi sulgema, toiduainete hinnatõusust rääkimata“.

Toidutootjate ühendused peavad ebaproportsionaalseks ja ebavõrdseks olukorda, mis on praegu turul tekkinud: kogu toidutööstuse sektori müügitulust vaid 5% andvatele mikroettevõtetele avaneb võimalus kasutada elektri ostmisel universaalteenus, kuid keskmistel ja suurtel ettevõtetel tuleb tegevusriskide kogu raskust üksinda kanda.

Toidutootjate ühendused peavad ebaproportsionaalseks ja ebavõrdseks olukorda, mis on praegu turul tekkinud: kogu toidutööstuse sektori müügitulust vaid 5% andvatele mikroettevõtetele avaneb võimalus kasutada elektri ostmisel universaalteenus, kuid keskmistel ja suurtel ettevõtetel tuleb tegevusriskide kogu raskust üksinda kanda.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul tuletas ta ühtlasi meelde, et üldist hinnataset toidule määravad just keskmised ja suurettevõtted, kuna neile kuulub ligi 90% turust ning toiduhindade taskukohasust saavad tagada just suured tootjad. „Mikro- ja väikeettevõtjatele pakutud elektrihinna leevenduse mõju turuolukorrale ja üldisele toiduhindade tasemele jääb pea olematuks,“ ütles Potisepp.

Eestis tegutseb üle 800 toidutööstuse ettevõtte ja kolmveerand neist on alla 10 töötajaga mikroettevõtted, kuid valdava osa toidutoodangust annavad just suuremad ettevõtted. Üle 100 töötajaga toidutööstuste müügitulu moodustab ca 70% kõikide toidutootjate müügitulust.