Metsapoliitikast sõltuvad tuhanded töökohad

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Foto: Tairo Lutter

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul vajaks sektor riigilt kindlat infot, milliste reeglite järgi keskkonnas lähiaastatel toimetada tuleb – ilma selleta on keeruline teha investeerimisotsuseid ja hoida maapiirkonnas töökohti.

Iga ettevõtja teeb plaane kaugemale kui järgmisesse kuusse: millised on tulud ja kulud, kas investeerida või mitte. Kui lihtne see sügisel 2022 puidu- või metsatööstuses tegutseval ettevõtjal on?

See pole lihtne. Kui kaks aastat oli väga aktiivne, kõikuvate hindade ja suure nõudlusega periood, siis sel aastal on inimesed hakanud rohkem reisimisele raha kulutama ja ehitusturul nõudlus langeb.

Lisaks on sektorit tabanud Ukraina sõjast, energiakriisist ja kodumaistest piirangutest tulenev tooraineprobleem: midagi on, praegu jagub, aga hinda on raske ennustada. Need tegurid teevad prognoosimise raskeks.

Energiakriis, toore, raiemaht, metsanduse arengukava ja rohepööre. Mis vajaks kõige kiiremat selgust?

Tehaste investeeringud tehakse vähemalt 10–15 aasta perspektiivis. Praegune investeerimiskeskkond on aga väga hägune. Meil on metsanduse arengukava aastani 2030 siiani kinnitamata. LULUCFi läbirääkimised näitasid, et riik ei suuda Eesti huve Euroopas kaitsta ja meid võib ähvardada raiemahu langus neljandiku võrra ja 14 000 maapiirkonna töökoha kadu. Eestis kehtib Euroopas ainsana kevadine raiepiirang, mis seab meie ettevõtted turul halvemasse positsiooni.

TÖÖKOHAD

Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk peaaegu igale kümnendale töötajale. Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet.

Metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja maal – ­ligemale 14 protsenti Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on otseselt või kaudselt sektoriga seotud.

Allikas: Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liit

Eesti on väga usin järgima etteruttavaid piiranguid, kuid kaalukatel teemadel meie huve ei kaitse. Tundub, et rohepööre kujuneb Eestile kaotuste, mitte võitude muutuseks.

Samas mõjutab ettevõtteid praegu kõige rohkem turul toimuv: nõudluse ja Eesti konkurentsivõime kahanemine, sest meil on konkurentidega võrreldes kõrgemad energiahinnad. Samuti tooraine kehv kättesaadavus.

Keda praegu toormepuudus kõige rohkem kummitab?