Mitte paanika, vaid talupojatarkus

Kriisivarud Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Peaminister olevat elektrikatkestuse eest hoiatava kõnega külvanud paanikat rahva sekka. Käisin huviga nädalavahetusel ringi ja otsisin seda paanikat. Ei leidnud. Rahvast oli nädalalõpule kohaselt poodides palju, aga ostukärud üle ei ajanud ja letid polnud pühapäeva õhtuks isegi mitte pooltühjad.

Tuttavatega rääkides pole kuulnud paanikast (EKSSi järgi: inimhulka äkitselt haarav meeletu hirm), kuid jututeemaks on võimalik elektrikatkestus küll. Vahepeal hajunud ohutunne on pannud üle kontrollima toiduvaru, küünlad, patareid, ravimid, hügieenitarbed ja puuduvat hankima. Väga mõistlik ju.

Tegin minagi lahti oma köögikapi. Riiulid on täis juba veebruari lõpust saati. Tõtt-öelda vaatan seda pilti murelikult: makaroni, jahu ja müsli varu kuust kuusse kahaneb ja kasvab, aga pole kindel, et me kokkuostetud riisi ja manna ära süüa suudame. Pigem raiskamisena tundub säärane varumine. Paljudes kodudes on ilmselt veel koroona esimesel lainel ostetud toitu.

Ühtäkki helises häirekell: mis kasu sest tagavarast, kui elektrit pole. Kruubiputru saan teha puuküttega ahjus sütel, ahjukartuleid ja ühepajatoitu ka, aga mida veel? Nii võtsime kolleeg Kadriga katsetada, kas küünalde peal saab vett keeta, ja jagame kogemust tänases lehes.

Vaatan oma kappi uue pilguga ja mõtlen, mis võimalused oleks meie perel elektrikatkestuse ajal süüa teha, ja lisan ostunimekirja müsli tarbeks paki kauasäilivat UHT piima ja toidutermose, milles sooja veega helvestest pudru valmis hautada saaks. Täitsin mõned veepudelid. Mida veel? Loomulikult valmis panna lauamängud ajaks, kui ekraanid pimedad.

Aga kui talv tuleb tormivaikne ja idapiiri tagused meid säästavad ning suurt elektrikatkestust ei tulegi? Kas siis on praegused ettevalmistused asjata? Aga kujutlege, kui meid poleks hoiatatud ja siis vooluta istuksime. Oi seda kisa, et ei hoiatatud!