Sookured võtsid maisisaagist liiga suure tüki

Mõnel põllumehel on mais juba võetud, teised lasevad teral veel valmida. Foto: Marko Saarm

Pärnumaal Pärnu-Jaagupi maadel piimakarjakasvatajana tegutsev Raul Peetson pidi tänavust maisisilosaaki jagama sookurgedega, Järvamaa põllumehelt Teet Kallakmaalt viis rohusilosaagi teist aastat liiga tegev kuumus. Nii on tänavusest silost juba pool söödetud.

Raul Peetson tõdes, et neil on silo tänavuseks tehtud, pühapäeval lõpetati, kuid vaadates rohukasvu, usub, et teeb veel. „Kolm niidet on küll käes, kui aga ilm annab rohukasvu, teen ka neljanda,” lubas ta.

Kuigi söödavajadus on mehel loomadele koguseliselt käes, tuleb põllumehel vaadata laiemalt. Tänavu tehtud siloga peab parimal juhul välja tulema järgmise aasta augustini ja veel parem on omada loomasöödavaru. „Nagu kodus peavad olema tikud, sool ja pudel viina, peab ka silo loomadele pigem varuks olema.”

Seda enam, et maisisaagiga Peetson väga rahule ei jäänud. „Mõnel põllul sai umbrohi maisist võitu, seal tuleb järgmisel aastal tehnoloogiat parandada, kuid 15 hektaril sõid vast tärganud maisi ära sookured,” kurtis ta. Selle vastu on ta võimetu. „Puhas vuuk on järel, kui 50pealine kureparv kuni kolmesentimeetriseks tärganud maisipõllule lendab.”

Kured tõmbavad taime koos juurtega välja ja põllumehel pole teha midagi. Oli aeg, kui sookurg oli Eestis haruldane, nüüd on neile Peetsoni põllumaad liigagi meeldima hakanud. „Neid on siin nii paljuks läinud ja nad on julged, ei karda inimest ega traktorit. Kõik rohelised taimed söövad ära, on see siis mais või mõni muu teravili, sookurel vahet pole,” lausus ta. Peetson mõistab, et inimene ise on loonud sookurele head tingimused. Nüüd ongi nende hulk tõusnud ja jõutud faasi, kus arvukust tuleb reguleerima hakata.

Külm tuli liiga vara