Tahe uuesti kõndima hakata tõi treeneri taas hobuse selga

Hobune, kelle selga Maie Kukk üle paljude aastate istus, on noor nelja-aastane mära Verona.  Foto: Silvi Lukjanov

Üle poole sajandi hobustega tegelenud ratsasporditreener ja Järvamaal Kirnas hobuseid kasvatav Maie Kukk otsustas taas ratsutama hakata. Pärast üle 20aastast pausi istus ta sadulasse arsti soovitusel, sest tahab pärast puusa­operatsiooni taas normaalselt kõndima saada.

„Mäletan, kuidas tahtsin ja pelgasin ühepalju, kuid arsti julgustavad sõnad, et ratsutamine pärast puusaoperatsiooi võib ainult kasuks tulla, said võitu,” kõneles Kukk. See esimene kord üle kahekümne aasta oli 10. augustil, kuid ta mäletab sellega kaasnenud ülevat tunnet. „Ratsutamine on kui jalgrattasõit, sa ei unusta seda kunagi. Milline ülev tunne on taas olla hobuse seljas! Kuigi aktiivselt ratsutamisega tegelesin rohkem kui 20 aastat tagasi.”

Arsti soovituseta poleks ta seda uuesti proovinud. „Usaldan oma arsti. Kui tema uskus, et kõndimisele, jalgrattasõidule ja ujumisele lisaks võib ka ratsutamine mu puusadele hästi mõjuda, sain hirmust võitu. Kindlust lisas seegi, et arst tuli ise Kirnasse ratsutamist proovima,” teatas Maie ja näitas pilti doktorist hobuse seljas.

Kogu elu on Maiele tähtis olnud treeneritöö. Paraku koos vanusega lisandusid kilod ja nii ei tihanud ta enam hobuse selga istuda. Lisaks kimbutasid haigused, kuid nendest ei taha ta pikemalt kõnelda. Kinnitab vaid, et puusaoperatsiooni eest tuleb tänulik olla, sest see tõi ta tagasi armastatud tegevuse, ratsutamise juurde.