Nõutult riiulite ees

Käes on olukord, kus jalutad riiulite vahel, hinnad ei meeldi, aga ostmata jätta ka ei saa. Foto: Eero Vabamägi

Põikan poes kuivaineteriiulite vahesse, et lastele hommikusöögiks müslitagavara täiendada, ja jään segaduses seisma. Meie lemmik, tibake üle 300grammine müslipakk on viimase ostuga võrreldes täpselt euro kallim. Sama tootja teised müslid samuti. Lasen pilgu kogu hommikusöögimüslide-helveste-kõrbinate valikust üle käia ja tundub, et meie lemmik on tegelikult üks soodsamatest. Veel odavamad on krõbinad, aga neid suhkrupomme tavaliselt ei osta.

Hakkan juba edasi liikuma, kui silme ette ilmub pildike kiirest hommikust, kus ei jõua või ei viitsi pliiti sisse lülitada ja müsli oleks parim päästja. Polegi parata, tuleb siiski pakk ostukärusse tõsta.

Sama seis on teisteski vahedes, hind aina kerkib, aga ostmata ka jätta ei saa. Tegelikult midagi ikka saab. Jahuletil on kahtlemata hinnasilti tänavu tihti muudetud ja numbrid korralikult kosunud. Seni oligi nisujahu üllatavalt soodne ja seega kodused pannkoogid ja pitsa väga odav toit. Nüüd see muutub. See ju tegelikult hea muutus, kui oled sunnitud valget jahu vähem sööma, lohutan end.

Lihaletis on samuti karbikestele umbes euro lisandunud. Mitmes poes olen tähele pannud, et suured hinnasildid on justkui harjumuspäraste numbritega, aga kui lähemalt uurida, siis väiksem kiri ütleb, et sildil on poole kilo hind.

Juustuletis hinnasiltide seast sõbralikuma hinnaga tuttavat juustupakki haarates avastan ühtäkki, et 500 grammi asemel on nüüd pakend 400grammine. Mis teha, tuleb leppida. Võib ju arvata, et tegu tarbija petmisega, aga teisalt tuleb ka tootjat mõista – oleks ta endiselt poolekilose paki poodi saatnud ja lihtsalt selle hinda tõstnud, poleks vähemalt minu pilk sel pidama jäänud.

Nii jalutadki riiulite vahel, hinnad ei meeldi, aga ostmata jätta ka ei saa. Praegu päästab olukorra köögi- ja puuviljaosakond. On sealgi hinnad kosunud, kuid siiski väiksemad kui lihal või mõnel muul kaubal. Värsked värvikirevad viljad on ilusad ja ahvatlevad. Loomulikult maitsvamad ka kui talvised või varakevadeni säilitatud. Seega saab praegu veel talutava hinnaga maitsva ja mis kõige rõõmustavam – tervisliku toidulaua katta, kuid tulevikule mõeldes tekib murekorts kulmude vahele küll.

Kodus võtan ette vanad e-poe ostu­tšekid ja loen välja, et jahuleti ees vallanud tunne on õige – nisujahu on tõesti korraliku hinnahüppe teinud – aastaga on kahekilone pakk kaks eurot kallimaks läinud. See pole kindlasti piir. Ohkame ja maksame.