Piima hinna langetamine tähendaks farmeritele äri sulgemist

Ülo Kivine. Foto: Erakogu

Tere ja Farmi piimatööstuse emaettevõtte Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine sõnas, et toiduhinnad on eelkõige väliste mõjude tõttu juba mõnda aega olnud suures muutuses. „Suurem hinnatõus on toimunud toorpiima hindades, mis aasta­tagustega võrreldes on tõusnud ligi 60%, kuid tooraine ja materjalide hinnatõusud pole ainukesed,” sõnas ta ja lisas, et energiahinnad on just viimastel kuudel olnud ettearvamatud ja kahjuks tõusmise suunas.

Et piimatoodete hinnad enam oluliselt ei tõuseks, peaks inflatsioon lähema poole aasta kuni aasta perspektiivis langema. „Aga loota, et toiduainete hinnad langeksid paari aasta tagusele tasemele, pole enam reaalne. Kui see nii juhtuks, tähendaks see farmeritele äride sulgemist. Nii võibki öelda, et tänased toiduhinnad on tulnud, et jääda,” ütles Kivine.

Ettevõtetele riik praegu energiatoetust ei jaga, kuid toidutööstus on väga energiamahukas sektor. „Just elektrile võiks riik kehtestada hinnalae, et ettevõtted oleksid väliskonkurentidega võrdses seisus. Järjest enam tunneme seda vahet, et oleme saanud hästi kalliks riigiks, kust eksportida on järjest keerulisem,” nentis ta.

Kivine lisas, et kõrge inflatsioon tähendab riigi jaoks tulude kasvu ja riik on lubanud kasutada CO₂ kvoodiraha kasvu energiahüvitiste maksmiseks.

„Eesti saab Euroopa Liidu süsinikuheitme kvootide müügist tänu hinnatõusule sel aastal üle 200 miljoni euro, mida on kolmandiku võrra rohkem, kui eelarves kavandatud. Nii saaksime vähegi pidurdada hindade kasvu toidukorvis,” pakkus ta ja selgitas, et energia osakaal keskmise eestlase tarbimiskorvis on teiste ELi riikidega võrreldes kõrgeim, seega lisanduv toiduainete hinnatõus tõstab kulusid veelgi ja mõjutab eestimaalasi kõige valusamalt.

Teatud toodetel on Kivise sõnul ka eesolevatel kuudel hinnatõus ilmselt paratamatu ja see jääb 10–20% piiresse.