„Seenesuvi ja esimene pool septembrit on olnud tõesti üsna vilets kõigi seente viljumise koha pealt, seda nii söögiseentel kui ka mürgistel ja mittesöödavatel seentel,” sõnas mükoloog Leho Tedersoo. Ka teadlastel on olnud sel suvel keeruline leida teaduse jaoks huvitavaid liike.
Seenenappuse peamine põhjus on suvine pikk kuivaperiood ja kõrge õhutemperatuur, mistõttu näiteks kukeseeni on väga vähe olnud. „Kuumad üle 30kraadised päevad ei soosinud seeneniidistiku viljakehade arengut,” põhjendas ta.
Kui septembri alguses tulid seenesõprade poolt kaua oodatud vihmasajud, läks samal ajal öösel väga järsku külmaks. „Seente viljumiseks on lisaks niiskusele vaja ka seda, et öösiti oleks piisavalt kõrge temperatuur,” sõnas Tedersoo. Septembri alguses langes see aga üsna madalale, kohati on olnud ka öökülma.