Kalakasvataja: naine toidab ja poeg annab laenu

kalandusvaldkond Foto: Dmitri Kotjuh

Põlva maakonnas tegutseva OÜ Karilatsi Kalamajand omanik Mati Vaino tunnistas, et praegu tuleb tal süüa küsida naise käest. „Päris tõsiselt! Kalakasvataja elu on sedavõrd ummikus, et naise käest palun süüa ja poja käest võtan laenu,” lausus ta. Aga viriseda mees ei taha, sest see praeguses elektrihinna hulluses kuidagi ei aita.

„Hommikul ärkan depressiooniga, kuid tänu sellele, et vahepeal saab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis vaadates mõtted mujale, läheb õhtuks deprekas üle,” märkis ta. Hommikud algavad Vainol tammile jooksuga, et kaladel veetaset kontrollida. Kui koprad on tammi jõudnud ehitada, on vesi nii madal, et kiiremas korras tuleb see üles leida ja lõhkuda. „Vee seisukohalt on kalakasvataja olukord väga hapu, varasema kahe korra vee pumpamise asemel pean seda nüüd tegema kolm korda päevas, kuid mida see mulle selle elektrihinna juures tähendab? Vaid suuri kulusid,” kõneles ta.

Kuid pumpamata ei saa, sest siis kalad surevad. „Augustis oli eriti hull, siis sai forelle tänu vee pumpamisele üldse elus hoitudki. Tunnikese võib-olla kuidagi veel kannataks kala vett ringi pumpamata välja, aga ei rohkem. Nii oleme sunnitud elektrit kasutama olenemata selle hinnast,” rääkis ta. Võrdlusena tõi Vaino, et kaladel on sama olukord kui kopsuhaigel inimesel, kel hingamisaparaat kalli hinna tõttu tunniks välja lülitada. Nii see asi ei käi, kuid igaüks ei saa sellest aru. Paljud tema sõbradki arvavad, et kui on vesi ja kalad, siis ongi rikkus majas. „Mast on päris maas, rohkem enam maha minna ei saa,” tõdes ta.

Ostetakse järjest vähem

Hea on ka öelda, et toodangu eest tuleb küsida õiglast hinda, kuid kes siis seda hirmkallist kala ostaks. „Ma ausalt ise ka ei ostaks. Olen minagi rahalises mõttes juba staadiumis, kus tuleb väga kaaluda, mida osta ja mida mitte,” lausus ta, kui kõneles kalamüügi drastilisest langusest pärast juulikuu elektriarve saamist.