N, 6.10.2022

Erametsaomanike jaoks ebaõiglased looduskaitsehüvitis võib minna muutmisele

Kristina Traks
Erametsaomanike jaoks ebaõiglased looduskaitsehüvitis võib minna muutmisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Veerand Eesti metsadest on leebema või rangema looduskaitsepiiranguga ning eramaadele jääb kaitstavat ala ligemale 200 000 hektarit. Foto on illustreeriv.
Veerand Eesti metsadest on leebema või rangema looduskaitsepiiranguga ning eramaadele jääb kaitstavat ala ligemale 200 000 hektarit. Foto on illustreeriv. Foto: Teele Üprus

Viisteist aastat tagasi kehtestatud looduskaitseliste piirangute hüvitisemäärad on ajast ja arust ning vajavad kiiremas korras ülevaatamist, leiavad erametsaomanikud. Keskkonnaministeerium küsib riigieelarvest hüvitiseraha juurde.

„Toetusmäärad ei ole õiglased, samuti ei mõisteta, et maal elavatele inimestele on mets elatusallikas,” sõnas Rap­lamaa metsaomanik Aivar Jürisalu. „Piiranguvööndis makstav 60 eurot hektari kohta ei kata mingisugust saamata jäänud tulu, sest me ei saa ju võrrelda puiduhindu aastal 2007 ja praegu. Eraomanikuga praegu üldse ei arvestata.”

Jürisalu sõnul peaksid hüvitised arvestama kinnistul kasvava metsa reaalse väärtusega, sest on suur vahe, kas seal kasvab kümne- või 80aastane mets.

Eraomanike maadel palju loodusväärtusi

Veerand Eesti metsadest on leebema või rangema looduskaitsepiiranguga ning eramaadele jääb kaitstavat ala ligemale 200 000 hektarit. Kõige rangema kaitsekorraga loodus­reservaate eramaadel ei asu, sihtkaitsevööndi kaitsekorraga aladest on eraomandis ligi 30 000 hektarit, piiranguvööndeid asub eramaadel aga 125 000 hektaril ehk veidi alla poole kogu piiranguvöönditest. Lisaks asub 46 000 hektaril eramaadel veel hoiualasid. Eramaade seisukohalt on kõige rangem kaitse sihtkaitsevööndis, kus omanik ei või sisuliselt midagi teha. Piiranguvööndis on kaitse leebem ja sõltuvalt konkreetse kaitseala kaitsekorralduskavast võib (kuid ei pruugi) olla lubatud väikeses mahus lageraie või hooldusraie.

MTÜ Eesti Erametsaliit tegevjuht Jaanus Aun ütles, et üldiselt tunnetavad looduskaitse all olevate erametsade omanikud suurt ebaõiglust, kuna kompensatsioon, mida neile looduskaitsepiirangute hüvitamiseks makstakse, on täielikult ajale jalgu jäänud. „Need arvutati aastail 2007 ja 2008 ja neid pole muudetud, kuigi oleme teinud ettepanekuid. See on, nagu saaksid täna sama palka, mis viisteist aastat tagasi,” võrdles Aun.

Märksõnad
Tagasi üles