Kahjurite tõrjumiseks kasutatakse mitut meetodit. Kui kahjustust märgatakse, raiutakse kahjustatud ala nii-öelda välja ja puit viiakse metsast ära. Samuti langetatakse kevadel üraskite ligimeelitamiseks püünispuid, mis koos haudega metsast välja viiakse. Levinud on feromoonpüüniste kasutamine, üraskeid meelitatakse lõhnaainega.
Kuid need meetodid ei ole enam nii tõhusad kui varem. „Kõik muutub kogu aeg – kliima, üraskite tegutsemisviisid ja käitumine. Ainult nendest klassikalistest teadmistest, kuidas üraskist jagu saada, praegu enam ei piisa,” rääkis Viik ja lisas, et valdkonnas töötavad inimesed proovivad leida uusi lahendusi, kuidas üraskit peatada.
Sagedased tormid ja põuased suved
Kliimamuutuste tõttu tuleb lokaalseid torme mitu korda rohkem ette. „Sel aastal on kolmes piirkonnas olnud arvestatavaid torme,” märkis Viik. Torm võib murda puu tüve või tirida puu koos juurtega välja. Tormist räsitud puud on üraskite meele järele, nad asustavadki just nõrgestatud puid.
Viiki sõnul on ka põuased suved metsadele keerulised. „Kui puud on intensiivse päikese käes, nõrgestab see neid ja annab taas soodsa pinnase kahjuritele.”
Kliimamuutusi ei saa metsaomanik kontrollida, kuid Viiki sõnul on nende võimuses siiski metsa tervist hoida. Metsaomanik saab metsal silma peal hoida. Üraskist kahjustatud puu tunneb ära selle järgi, et puukoores on augud, millest on näripuru välja lükatud. „Puude kuivamine ja lahtine koor on kindel ohumärk ning enamasti on siis üraskid nendest puudest juba lahkunud,” rääkis Viik.