/nginx/o/2022/09/14/14829780t1h4ed6.jpg)
„Mis siin salata – eriti kuusikutes on metsade tervislik seis kurb,” ütles Eesti suurima metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esinaine ja metsakonsulent Kadri-Aija Viik. Miks nii on ja millist rolli mängib kliima soojenemine? Kas midagi saab ette võtta?
Üks suurimaid probleeme kuusemetsas on puid hävitav ürask, keda viimastel aastatel on Eesti metsades väga palju. „See pole ainult meie metsade probleem. Ürask on tulnud Kesk-Euroopast ja teisedki riigid on selle probleemiga kokku puutunud,” rääkis metsakonsulent Viik.
Isased üraskid närivad paljunemiseks puukoorde sisenemisava, kuhu järgneb emane mardikas, kes muneb, seejärel arenevad vastsed. Oma tegutsemisega lõikavad üraskid läbi puu juhtsooned ja lõpuks puu kuivab. Kuid Viiki sõnul kahjustab ürask alati nõrgestatud puid, millel on sageli juba midagi viga. Näiteks võib puud olla kahjustanud külmaseen või juurepess, mis on peamine metsapuude juuremädaniku tekitaja.
Kuigi üraskit on viimasel ajal palju, pole ta siiski uus nähtus ja on metsades olnud kogu aeg. Viik selgitas, et viimasel ajal on kaitsealad laienenud ja kuna nendel aladel on majandustegevus keelatud, on üraskil seal nüüd hea elada ja ta on läbi närinud või närimas kõike, mis vähegi võimalik.
Kuid see pole ainus põhjus, miks üraskeid on nii palju. „Kliima muutumine ja pehmed talved on üraski jaoks väga head,” nimetas Viik. Üraskid asustavad puid maikuus, uued mardikad kooruvad juunis ja talvitutakse maas. Ent nüüd suudavad nad soojadel suvedel saada isegi kaks või kolm pesakonda. Viik selgitas, et osa üraskitest talvitub juba puukoore all ja proovib seal ellu jääda ning seetõttu ongi neid massiliselt.
Kahjurite tõrjumiseks kasutatakse mitut meetodit. Kui kahjustust märgatakse, raiutakse kahjustatud ala nii-öelda välja ja puit viiakse metsast ära. Samuti langetatakse kevadel üraskite ligimeelitamiseks püünispuid, mis koos haudega metsast välja viiakse. Levinud on feromoonpüüniste kasutamine, üraskeid meelitatakse lõhnaainega.
Kuid need meetodid ei ole enam nii tõhusad kui varem. „Kõik muutub kogu aeg – kliima, üraskite tegutsemisviisid ja käitumine. Ainult nendest klassikalistest teadmistest, kuidas üraskist jagu saada, praegu enam ei piisa,” rääkis Viik ja lisas, et valdkonnas töötavad inimesed proovivad leida uusi lahendusi, kuidas üraskit peatada.
Kliimamuutuste tõttu tuleb lokaalseid torme mitu korda rohkem ette. „Sel aastal on kolmes piirkonnas olnud arvestatavaid torme,” märkis Viik. Torm võib murda puu tüve või tirida puu koos juurtega välja. Tormist räsitud puud on üraskite meele järele, nad asustavadki just nõrgestatud puid.
Viiki sõnul on ka põuased suved metsadele keerulised. „Kui puud on intensiivse päikese käes, nõrgestab see neid ja annab taas soodsa pinnase kahjuritele.”
Kliimamuutusi ei saa metsaomanik kontrollida, kuid Viiki sõnul on nende võimuses siiski metsa tervist hoida. Metsaomanik saab metsal silma peal hoida. Üraskist kahjustatud puu tunneb ära selle järgi, et puukoores on augud, millest on näripuru välja lükatud. „Puude kuivamine ja lahtine koor on kindel ohumärk ning enamasti on siis üraskid nendest puudest juba lahkunud,” rääkis Viik.
Lisaks saavad metsaomanikud nõu küsida oma ala professionaalidelt. Viik soovitab liituda metsaühistuga ja käia õppepäevadel, et omandada metsa tervise kohta esmaseid teadmisi. Seda pakub näiteks Ühinenud Metsaomanikud MTÜ, kuhu kuulub umbes 1300 liiget ja peaaegu veerand Eesti erametsamaast. „Kõikide asjadega ei saagi metsaomanik alati üksi tegeleda, tasub julgelt abi küsida,” pakkus MTÜ esinaine Viik.
„Kui jälgida metsa kasvamist ja looduses toimuvaid muutusi, saab inimene paremini aru, mis on metsale hea ning kuidas mets oleks terve ja tugev,” rääkis Viik ja julgustas kõiki metsa jalutuskäigule või matkale minema.
17. septembril toimub metsarahva päev, mis on üks suurimaid metsale pühendatud üritustesarju üle Eesti. Viik kutsub sel päeval huvilisi endaga Pärnumaale Lähkma-Saunametsa külaseltsi juurde, et üheskoos ette võtta üks tore jalutuskäik. Koos tehakse ringkäik lähedal asuvasse vääriselupaika, vaadatakse metsauuendust, raieid ja räägitakse metsaelust. Tulla tasub kogu perega – tegemist ja vaatamist jätkub kõigile.